Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liising kallineb
Eelmisel nädalal tõstsid suuremad lii-singufirmad ootamatult liisingu baasintressi paari protsendi võrra ja koos riskiprotsendiga on liisinguintress nüüd 17--18%. Rangemaks muutusid ka liisinguvõtjatele esitatavad nõuded.
Äripäeva arvates võib liisinguintresside tõusule järgneda üleüldine laenuintresside tõus, sest välisraha sissevool on vähenenud. See võib veelgi pidurduda seoses 1. juulist kehtima hakkavate rangemate pangandusnormatiividega.
Enamik liisingufirmasid on tihedalt seotud pankadega ja saavad suurema osa oma laenuressursist pankade vahendusel. Liisinguintresside ootamatu tõus tähendab seda, et pangad on piiranud liisingufirmadele minevat raha.
Pangad ei saa välismaalt enam nii lihtsalt laenata. Seda näitas ka esimese kvartali maksebilanss -- kapitali väljavool oli rohkem kui miljard krooni suurem kapitali sissevoolust.
Liisinguturg on praegu moonutatud, sest autofirmad on turuosa võitmiseks liisinguintressid kunstlikult madalal hoidnud. Vaatamata sellele, et liisingufirmad tõstsid liisinguintressi koos riskipreemiaga kuni 18 protsendini, pakuvad automüüjad liisingut ikka veel 9--10 protsendiga.
Automüügifirma maksab liisingufirmale vahe ise kinni. Sellepärast ei pruugi liisinguintresside tõus autode müüki esialgu otseselt mõjutada.
Võimalik, et automüüjad ei suuda kaua sellist doteerimist jätkata ja peavad intresse tõstma. Teine variant on, et intressid jäävad samaks, kuid autofirma ja liisingufirma intresside vahe maksab kinni auto ostja kas siis auto või lisavarustuse hinna tõusu kaudu.
Liisingufirmad ennustavad, et peale autode kallineb ka kinnisvara, kodumasinate ja olmeelektroonika liisimine. Prognoositakse, et baasintress võib kerkida kuni 20 protsendini.
Praegu ei ole olnud selgeid märke, et liisinguvõtjad ei jõua oma kuumakseid tasuda. Kui satuvad raskustesse liisinguvõtjad, siis satuvad kindlasti raskustesse ka liisingufirmad, sest kui liisitud kaupa hakatakse massiliselt tagastama, siis ei suuda liisingufirmad seda enam realiseerida.
Kas liisinguturul võib oodata mingit tagasilööki, selgub mõne nädala pärast.
30. juuniks peavad need maksumaksjad, kes möödunud aastal mängisid edukalt aktsiaturul, maksma börsil teenitud tulult ära tulumaksu. Kui need investorid enne sügist börsilt ei lahkunud ja on jätkanud aktsiatesse investeerimist, siis on pikaajaline börsilangus mulluse tulu tänaseks kokku kuivatanud.
Summad, mida maksuamet eelmise aasta tulusate börsitehingute eest nõuab, võivad olla suured, sest möödunud aasta sügiseni sai börsil korralikult teenida. See võibki sundida paljusid liisinguvõtjaid kas autost, kinnisvarast või mõnest muust kaubast loobuma.
Seega on oht, et liisingufirmade majanduslik olukord halveneb. Palju oleneb sellest, kui kindlustatud on seniste liisinguvõtjate majanduslik olukord.