Venemaa raskuste põhjused

Kriis tekkis justkui siis, kui majandus hakkas parajasti stabiliseeruma: 1997. a suurenes esmakordselt sisemajanduse kogutoodang (SKT), tugevnes rubla positsioon, inflatsioon kahanes oluliselt. Näis, et kohe algab majanduse uus tõus. Kuid siis lahkus Viktor T?ernomõrdini valitsus ja uus kabinet oli finantskriisiga silmitsi. Aktsiakursid langesid järsult, kapital põgenes Venemaalt, tekkis rubla devalveerimise oht. Majanduses on kriisid üldiselt vältimatud, põhiline on, kuidas osatakse nende tagajärgedest jagu saada.

Venemaa elas Nõukogude ajast peale üle oma võimaluste: ebaefektiivse majanduse kohta olid kulud liiga suured. Tuntud finantsist George Soros ütles juba märtsis Izvestijale antud intervjuus: «Venemaa teeb suuri laene, mida ta ei kasuta tootmises, vaid eelarvepuudujäägi katteks ja ettevõtete võlgade refinantseerimiseks. Kui ülemaailmne laenubuum otsa sai, siis Venemaa laenud jäid, mis kriisi pikendab.»

1991. a oli Venemaa välisvõlg 80 mld dollarit ja 1998. a alguseks oli see kasvanud 140 miljardini. Seni maksab Venemaa üksnes võlaintresse, milleks kulub tervelt 30% eelarvekuludest. Kui samal moel jätkata, siis aastal 2003 nõuab see juba 70%.

Kuid peale välisvõla kasvab ka sisevõlg. 1990. aastate keskel alustas Venemaa valitsus suurejoonelist püramiidimängu. Eelarvepuudujäägi katmiseks ja inflatsiooni alandamiseks emiteeriti suure intressiga riiklikke võlakirju, mille põhiliselt ostsid kokku kommertspangad. Sel moel saadi aastail 1994--1997 eelarvesse 87,2 mld rubla, kuid ühtlasi kasvas sisevõlg. Kui 1993. a läks riigivõla kasvu 100 rublast eelarvesse 74 rubla, siis 1997. a ainult 15 rubla ja 1998. a viie kuuga mitte ainsatki rubla, sest kõik läks intresside kustutamiseks. Kui sise- ja välisvõlg kokku liita, siis peaks riigieelarve tuludest ligi pool ehk 45,4% minema riigivõla teenindamisele!

Seni jagab Venemaa kreeditoridele põhiliselt lubadusi. Tõsi, Venemaal on ka tohutud loodusressursid, mille väärtus teaduste akadeemia hinnangul on 340--380 triljonit dollarit, mis teeb elaniku kohta kaks korda rohkem kui USAs, ent paraku ei osata neid tõhusalt kasutada.

Loodusvarade müük annab praegu 2/3 Venemaa valuutatuludest. Kuid energiakandjate hinnad on 1990. aastatel maailmaturul Venemaale väga ebasoodsalt arenenud ja Venemaa tulud on viimasel ajal poole võrra vähenenud, samal ajal kui kulud suurevad.

1998. a kukkus naftabarreli hind 10--11 dollarile, mida osaliselt tingis Kagu-Aasia finantskriis. Venemaale tähendas see riigivõla järsku kasvu, mis oli finantskriisi puhkemise otsene põhjus. Naftafirmadelt jäi eelarvesse laekumata miljard dollarit ning energiafirmade aktsiad langesid 30--40%. Üheainsa musta kolmapäevaga (27. mai) alanesid aktsiakursid 11%. Finantskaotused kokku olid ca 15 mld dollarit, halvenes olukord riigiobligatsiooniturul ja rubla jäi rünnaku alla. Riik oli jõudnud tõsise finants- ja majandus- ning sotsiaalpoliitilise kriisi lävele.