Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa raskuste põhjused

    Kriis tekkis justkui siis, kui majandus hakkas parajasti stabiliseeruma: 1997. a suurenes esmakordselt sisemajanduse kogutoodang (SKT), tugevnes rubla positsioon, inflatsioon kahanes oluliselt. Näis, et kohe algab majanduse uus tõus. Kuid siis lahkus Viktor T?ernomõrdini valitsus ja uus kabinet oli finantskriisiga silmitsi. Aktsiakursid langesid järsult, kapital põgenes Venemaalt, tekkis rubla devalveerimise oht. Majanduses on kriisid üldiselt vältimatud, põhiline on, kuidas osatakse nende tagajärgedest jagu saada.
    Venemaa elas Nõukogude ajast peale üle oma võimaluste: ebaefektiivse majanduse kohta olid kulud liiga suured. Tuntud finantsist George Soros ütles juba märtsis Izvestijale antud intervjuus: «Venemaa teeb suuri laene, mida ta ei kasuta tootmises, vaid eelarvepuudujäägi katteks ja ettevõtete võlgade refinantseerimiseks. Kui ülemaailmne laenubuum otsa sai, siis Venemaa laenud jäid, mis kriisi pikendab.»
    1991. a oli Venemaa välisvõlg 80 mld dollarit ja 1998. a alguseks oli see kasvanud 140 miljardini. Seni maksab Venemaa üksnes võlaintresse, milleks kulub tervelt 30% eelarvekuludest. Kui samal moel jätkata, siis aastal 2003 nõuab see juba 70%.
    Kuid peale välisvõla kasvab ka sisevõlg. 1990. aastate keskel alustas Venemaa valitsus suurejoonelist püramiidimängu. Eelarvepuudujäägi katmiseks ja inflatsiooni alandamiseks emiteeriti suure intressiga riiklikke võlakirju, mille põhiliselt ostsid kokku kommertspangad. Sel moel saadi aastail 1994--1997 eelarvesse 87,2 mld rubla, kuid ühtlasi kasvas sisevõlg. Kui 1993. a läks riigivõla kasvu 100 rublast eelarvesse 74 rubla, siis 1997. a ainult 15 rubla ja 1998. a viie kuuga mitte ainsatki rubla, sest kõik läks intresside kustutamiseks. Kui sise- ja välisvõlg kokku liita, siis peaks riigieelarve tuludest ligi pool ehk 45,4% minema riigivõla teenindamisele!
    Seni jagab Venemaa kreeditoridele põhiliselt lubadusi. Tõsi, Venemaal on ka tohutud loodusressursid, mille väärtus teaduste akadeemia hinnangul on 340--380 triljonit dollarit, mis teeb elaniku kohta kaks korda rohkem kui USAs, ent paraku ei osata neid tõhusalt kasutada.
    Loodusvarade müük annab praegu 2/3 Venemaa valuutatuludest. Kuid energiakandjate hinnad on 1990. aastatel maailmaturul Venemaale väga ebasoodsalt arenenud ja Venemaa tulud on viimasel ajal poole võrra vähenenud, samal ajal kui kulud suurevad.
    1998. a kukkus naftabarreli hind 10--11 dollarile, mida osaliselt tingis Kagu-Aasia finantskriis. Venemaale tähendas see riigivõla järsku kasvu, mis oli finantskriisi puhkemise otsene põhjus. Naftafirmadelt jäi eelarvesse laekumata miljard dollarit ning energiafirmade aktsiad langesid 30--40%. Üheainsa musta kolmapäevaga (27. mai) alanesid aktsiakursid 11%. Finantskaotused kokku olid ca 15 mld dollarit, halvenes olukord riigiobligatsiooniturul ja rubla jäi rünnaku alla. Riik oli jõudnud tõsise finants- ja majandus- ning sotsiaalpoliitilise kriisi lävele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.