• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa raskuste põhjused

    Kriis tekkis justkui siis, kui majandus hakkas parajasti stabiliseeruma: 1997. a suurenes esmakordselt sisemajanduse kogutoodang (SKT), tugevnes rubla positsioon, inflatsioon kahanes oluliselt. Näis, et kohe algab majanduse uus tõus. Kuid siis lahkus Viktor T?ernomõrdini valitsus ja uus kabinet oli finantskriisiga silmitsi. Aktsiakursid langesid järsult, kapital põgenes Venemaalt, tekkis rubla devalveerimise oht. Majanduses on kriisid üldiselt vältimatud, põhiline on, kuidas osatakse nende tagajärgedest jagu saada.
    Venemaa elas Nõukogude ajast peale üle oma võimaluste: ebaefektiivse majanduse kohta olid kulud liiga suured. Tuntud finantsist George Soros ütles juba märtsis Izvestijale antud intervjuus: «Venemaa teeb suuri laene, mida ta ei kasuta tootmises, vaid eelarvepuudujäägi katteks ja ettevõtete võlgade refinantseerimiseks. Kui ülemaailmne laenubuum otsa sai, siis Venemaa laenud jäid, mis kriisi pikendab.»
    1991. a oli Venemaa välisvõlg 80 mld dollarit ja 1998. a alguseks oli see kasvanud 140 miljardini. Seni maksab Venemaa üksnes võlaintresse, milleks kulub tervelt 30% eelarvekuludest. Kui samal moel jätkata, siis aastal 2003 nõuab see juba 70%.
    Kuid peale välisvõla kasvab ka sisevõlg. 1990. aastate keskel alustas Venemaa valitsus suurejoonelist püramiidimängu. Eelarvepuudujäägi katmiseks ja inflatsiooni alandamiseks emiteeriti suure intressiga riiklikke võlakirju, mille põhiliselt ostsid kokku kommertspangad. Sel moel saadi aastail 1994--1997 eelarvesse 87,2 mld rubla, kuid ühtlasi kasvas sisevõlg. Kui 1993. a läks riigivõla kasvu 100 rublast eelarvesse 74 rubla, siis 1997. a ainult 15 rubla ja 1998. a viie kuuga mitte ainsatki rubla, sest kõik läks intresside kustutamiseks. Kui sise- ja välisvõlg kokku liita, siis peaks riigieelarve tuludest ligi pool ehk 45,4% minema riigivõla teenindamisele!
    Seni jagab Venemaa kreeditoridele põhiliselt lubadusi. Tõsi, Venemaal on ka tohutud loodusressursid, mille väärtus teaduste akadeemia hinnangul on 340--380 triljonit dollarit, mis teeb elaniku kohta kaks korda rohkem kui USAs, ent paraku ei osata neid tõhusalt kasutada.
    Loodusvarade müük annab praegu 2/3 Venemaa valuutatuludest. Kuid energiakandjate hinnad on 1990. aastatel maailmaturul Venemaale väga ebasoodsalt arenenud ja Venemaa tulud on viimasel ajal poole võrra vähenenud, samal ajal kui kulud suurevad.
    1998. a kukkus naftabarreli hind 10--11 dollarile, mida osaliselt tingis Kagu-Aasia finantskriis. Venemaale tähendas see riigivõla järsku kasvu, mis oli finantskriisi puhkemise otsene põhjus. Naftafirmadelt jäi eelarvesse laekumata miljard dollarit ning energiafirmade aktsiad langesid 30--40%. Üheainsa musta kolmapäevaga (27. mai) alanesid aktsiakursid 11%. Finantskaotused kokku olid ca 15 mld dollarit, halvenes olukord riigiobligatsiooniturul ja rubla jäi rünnaku alla. Riik oli jõudnud tõsise finants- ja majandus- ning sotsiaalpoliitilise kriisi lävele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Soome tööampsufirma kasutab Eestit katsepolügoonina
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.