• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha liigub kõrgharidusse

    Võrreldes 90. aastate algupoole madalseisuga on haridusse pür- givate noorte arv viimastel aastatel pidevalt suurenenud, selgus esmaspäeval avaldatud statistikaameti teatmikust «Haridus 1997/1998». Üliõpilaste arv kasvas nelja aastaga ligi 30 protsenti. Iga neljas tudeng õppis erakõrgkoolis.
    Nõnda ei pruugi üleminek tasulisele kõrgharidusele kujuneda ühiskonnale nii valuliseks, kui oleme seni arvanud.
    Maad hakkab võtma arusaam, et kõrghariduseta on raske tööturul läbi lüüa. Keskkooli- ja gümnaasiumilõpetajad, õigupoolest enamjaolt nende vanemad, on valmis tuleviku nimel haridusse investeerima suuri summasid.
    Peale soovi haridust (või haridust tõendavat diplomit) omandada mängib siin kindlasti rolli perekondade majandusliku olukorra paranemine.
    Tegelikult on riik pannud tudengid ebavõrdsetesse tingimustesse, põhjendades seda vajadusega tagada kõigile võrdne (!) lähtepunkt kõrghariduse omandamiseks.
    Avalik-õiguslikes ülikoolides õppiv tudeng on õppemaksust prii, maksumaksjad maksavad tema hariduskulud kinni ja seejuures pole mingit tagatist, et tudeng ülikooli lõpetamise järel sellesama ühiskonna teenimisega need kulutused tasa teenib. Riigiülikooli avatud ülikoolis ja eelarvevälisel kohal õppija tasub olenevalt erialast 10 000--20 000 krooni aastas. See läheneb erakõrgkoolides kehtestatud õppemaksule.
    Kui võrdsusest rääkida, tuleks kõigis kõrgkoolides kehtestada õppemaks ja seni riigi halduses olevad kõrgkoolid lahti riigistada. Siis katavad kõik tudengid ühtviisi ise oma õpingukulud.
    See sunniks õppeasutusi mõtlema rohkem pakutava hariduse kvaliteedi peale. Muidugi eeldab see korraliku õppelaenusüsteemi olemasolu.
    Praegu on noortel rohkem võimalusi edasiõppimiseks, näiteks 1990. aastal oli Eestis kuus kõrgkooli, nüüd 32.
    Pakutava hariduse kvaliteedi kohta ei saa aga ühest hinnangut anda. Erakõrgkoolid on tegutsenud liiga lühikest aega. Aga ka halvemal juhul pole haridusse paigutatud raha päris tuulde läinud.
    Kõrgharidusbuumiga kaasneb n-ö ületootmisoht: ühiskonnas valitseb arvamus, et hästi teenivad suhtekorraldajad, haldusjuhid, juristid, pangaametnikud ja neile aladele on vastuvõtt kõrgkoolides suurenenud kuni kolm korda. Kõik kõrgkooli lõpetanud ei pruugi aga nelja-viie aasta pärast enam tulusat ametit saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.