• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha liigub kõrgharidusse

    Võrreldes 90. aastate algupoole madalseisuga on haridusse pür- givate noorte arv viimastel aastatel pidevalt suurenenud, selgus esmaspäeval avaldatud statistikaameti teatmikust «Haridus 1997/1998». Üliõpilaste arv kasvas nelja aastaga ligi 30 protsenti. Iga neljas tudeng õppis erakõrgkoolis.
    Nõnda ei pruugi üleminek tasulisele kõrgharidusele kujuneda ühiskonnale nii valuliseks, kui oleme seni arvanud.
    Maad hakkab võtma arusaam, et kõrghariduseta on raske tööturul läbi lüüa. Keskkooli- ja gümnaasiumilõpetajad, õigupoolest enamjaolt nende vanemad, on valmis tuleviku nimel haridusse investeerima suuri summasid.
    Peale soovi haridust (või haridust tõendavat diplomit) omandada mängib siin kindlasti rolli perekondade majandusliku olukorra paranemine.
    Tegelikult on riik pannud tudengid ebavõrdsetesse tingimustesse, põhjendades seda vajadusega tagada kõigile võrdne (!) lähtepunkt kõrghariduse omandamiseks.
    Avalik-õiguslikes ülikoolides õppiv tudeng on õppemaksust prii, maksumaksjad maksavad tema hariduskulud kinni ja seejuures pole mingit tagatist, et tudeng ülikooli lõpetamise järel sellesama ühiskonna teenimisega need kulutused tasa teenib. Riigiülikooli avatud ülikoolis ja eelarvevälisel kohal õppija tasub olenevalt erialast 10 000--20 000 krooni aastas. See läheneb erakõrgkoolides kehtestatud õppemaksule.
    Kui võrdsusest rääkida, tuleks kõigis kõrgkoolides kehtestada õppemaks ja seni riigi halduses olevad kõrgkoolid lahti riigistada. Siis katavad kõik tudengid ühtviisi ise oma õpingukulud.
    See sunniks õppeasutusi mõtlema rohkem pakutava hariduse kvaliteedi peale. Muidugi eeldab see korraliku õppelaenusüsteemi olemasolu.
    Praegu on noortel rohkem võimalusi edasiõppimiseks, näiteks 1990. aastal oli Eestis kuus kõrgkooli, nüüd 32.
    Pakutava hariduse kvaliteedi kohta ei saa aga ühest hinnangut anda. Erakõrgkoolid on tegutsenud liiga lühikest aega. Aga ka halvemal juhul pole haridusse paigutatud raha päris tuulde läinud.
    Kõrgharidusbuumiga kaasneb n-ö ületootmisoht: ühiskonnas valitseb arvamus, et hästi teenivad suhtekorraldajad, haldusjuhid, juristid, pangaametnikud ja neile aladele on vastuvõtt kõrgkoolides suurenenud kuni kolm korda. Kõik kõrgkooli lõpetanud ei pruugi aga nelja-viie aasta pärast enam tulusat ametit saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.