22.07.98, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raha liigub kõrgharidusse

Võrreldes 90. aastate algupoole madalseisuga on haridusse pür- givate noorte arv viimastel aastatel pidevalt suurenenud, selgus esmaspäeval avaldatud statistikaameti teatmikust «Haridus 1997/1998». Üliõpilaste arv kasvas nelja aastaga ligi 30 protsenti. Iga neljas tudeng õppis erakõrgkoolis.

Nõnda ei pruugi üleminek tasulisele kõrgharidusele kujuneda ühiskonnale nii valuliseks, kui oleme seni arvanud.

Maad hakkab võtma arusaam, et kõrghariduseta on raske tööturul läbi lüüa. Keskkooli- ja gümnaasiumilõpetajad, õigupoolest enamjaolt nende vanemad, on valmis tuleviku nimel haridusse investeerima suuri summasid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peale soovi haridust (või haridust tõendavat diplomit) omandada mängib siin kindlasti rolli perekondade majandusliku olukorra paranemine.

Tegelikult on riik pannud tudengid ebavõrdsetesse tingimustesse, põhjendades seda vajadusega tagada kõigile võrdne (!) lähtepunkt kõrghariduse omandamiseks.

Avalik-õiguslikes ülikoolides õppiv tudeng on õppemaksust prii, maksumaksjad maksavad tema hariduskulud kinni ja seejuures pole mingit tagatist, et tudeng ülikooli lõpetamise järel sellesama ühiskonna teenimisega need kulutused tasa teenib. Riigiülikooli avatud ülikoolis ja eelarvevälisel kohal õppija tasub olenevalt erialast 10 000--20 000 krooni aastas. See läheneb erakõrgkoolides kehtestatud õppemaksule.

Kui võrdsusest rääkida, tuleks kõigis kõrgkoolides kehtestada õppemaks ja seni riigi halduses olevad kõrgkoolid lahti riigistada. Siis katavad kõik tudengid ühtviisi ise oma õpingukulud.

See sunniks õppeasutusi mõtlema rohkem pakutava hariduse kvaliteedi peale. Muidugi eeldab see korraliku õppelaenusüsteemi olemasolu.

Praegu on noortel rohkem võimalusi edasiõppimiseks, näiteks 1990. aastal oli Eestis kuus kõrgkooli, nüüd 32.

Pakutava hariduse kvaliteedi kohta ei saa aga ühest hinnangut anda. Erakõrgkoolid on tegutsenud liiga lühikest aega. Aga ka halvemal juhul pole haridusse paigutatud raha päris tuulde läinud.

Kõrgharidusbuumiga kaasneb n-ö ületootmisoht: ühiskonnas valitseb arvamus, et hästi teenivad suhtekorraldajad, haldusjuhid, juristid, pangaametnikud ja neile aladele on vastuvõtt kõrgkoolides suurenenud kuni kolm korda. Kõik kõrgkooli lõpetanud ei pruugi aga nelja-viie aasta pärast enam tulusat ametit saada.

Seotud lood

Nii eraisikud kui ettevõtted saavad Autoportaali oma müügikuulutuse lisada täiesti tasuta.

30.06.25, 14:39

Oled uue auto otsingul? Kuidas leida oma järgmine sõiduk parimatel tingimustel?

Enimloetud

Suur lugu

30.06.25, 06:00

JMV autoäri Coop Panga rahaga: probleemsed automüüjad võlusid panga ära

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

29.06.25, 06:00

Eesti esimese kaubamaja edulugu lõppes mannetu pankrotivaidlusega

Saated

30.06.25, 12:24

Aruandega hilinejale terendab automaatkontroll. “Masin ei puhka”

Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled

Uudised

30.06.25, 11:24

Terras nimetas Eesti Posti nõukokku Swedbankist lahkunud finantsjuhi

Uudised

28.06.25, 06:00

Elektrilevi kiri tekitas päikesepaneelide omanike seas paanikat

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 00:57

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Börsiuudised

01.07.25, 20:45

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Kasulik

01.07.25, 20:15

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Uudised

01.07.25, 18:35

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Börsiuudised

01.07.25, 18:33

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Uudised

01.07.25, 17:31

Raadiohommikus: katk, söödikud ja Tallinna linnavõim

Kasulik

01.07.25, 17:15

Kalkulaator: arvuta välja, kui suurt tulu võlakirjad toovad

Veidi enam kui aasta eest sõlmitud võimuliit Tallinnas laguneb kolinal, kuid kas suurimaks kaotajaks jääb sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski (seljaga kaamera poole) või hoopis reformierakonna Pärtel-Peeter Pere (foto keskel)?

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Suurimast USA tervisekindlustuspettusest teatanud pressikonverents eile, räägib tervishoiuteenuste peainspektori kohusetäitja Juliet Hodgkins

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Surrestik OÜ juhatuse liige ja omanik Ants Põldsam.

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Vene tarbija pole veel valusat pitsitust tundnud, ent majanduse makronäitajad suurt õitsengut ei prognoosi.

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

“See on pooltõde,” kostis Arakas küsimusele, kas talle on pakutud Tallinna linnapeakandidaadi kohta.

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Ülesvõte sellest, kui Hispaania Guardia Civil valmistub kurjategijaid kinni võtma 25. juulil.

Eesti osales hiigelsuure krüptopettuse uurimises

Atria Eesti juht Meelis Laande räägib hommikuprogrammis põhjalikumalt seakatkust.

Raadiohommikus: katk, söödikud ja Tallinna linnavõim

Oled uue auto otsingul? Kuidas leida oma järgmine sõiduk parimatel tingimustel?

Tänasest on Swedbankis välisaktsiate ostu- ja müügitasu üle poole soodsam.

Pankade tehingutasude hinnasõda sai jätku

HPE aktsia hüppas esmaspäevase kauplemispäeva algul 13%.

Hewlett Packard’i aktsia tõuseb tänu kohtuasja lahendamisele

Magasin maha siinsamas nina all toimetanud hea võimaluse

Juunikuu viimasel kauplemispäeval edenes Tallinna börs 0,14%.

Balti börsid lõpetasid kuu viimase päeva rohelises, USA aktsiad sihivad uusi rekordeid

Alanud nädalal tuleb euroalalt mitu vihjet siinse majanduse ja Christine Lagarde’i juhitava Euroopa Keskpanga järgmiste võimalike sammude kohta.

Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 15 p 4 t
Toimumiskoht:
Tallinn