Jõustunud finantsleping kergendab Eesti firmade minekut Valgevenesse kui uuele turule, ütles rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Valgevene peakonsuli Ivan Bondari sõnul soovib Valgevene lepinguga elavdada Eesti kalatoodete importi ja soodustada eestlaste investeeringuid Valgevene kalatööstusesse.
Eesti müüb Valgevenesse peamiselt kala. ASi Viru Rand müügidirektor Jaak Pruunes ütles, et leping ei mõjuta äri, sest Viru Ranna Valgevenesse müüdav kala tollitakse lahti Venemaal ja müüakse Moskva vahendajate kaudu. Otse müümist segab Valgevene raha suur inflatsioon, mistõttu on võimalikud vaid bartertehingud.
Hiiumaa kalatööstuse ASi Dagotar juhataja asetäitja Aivo Pere ütles, et hiidlased lõpetasid Valgevenega kauplemise paar aastat tagasi, sest partnerid ei suutnud kokkulepetest kinni pidada. «Valgevene on endise idabloki kõige ebakindlam kaubanduspartner,» märkis Pere.
Viru Rand müüs aprillikuuni Valgevenesse iga kuu ligi 1,7 mln krooni eest kala. Pärast kevadist Valgevene rubla kokkukukkumist vähenes müük üle kahe korra 700 000 kroonini kuus.
Ivan Bondar ütles, et Valgevene kavatseb lähiajal Venemaa eeskujul tõsta imporditolle, sest Valgevenet ja Venemaad ühendab tolliliit.
Eesti oli möödunud aasta lõpus Valgevene kaubanduse edetabelis 12. kohal. Valgevene ettevõtted müüvad Eestisse traktoreid, veoautosid, kristalli ja pesu. Bondar ütles, et valgevenelased kavatsevad Eesti talupidajatele pakkuda väiketraktoreid MTZ ja luua oma traktorite-veoautode teenindusvõrgu.
Investeeringute kaitse ja kaubandusleping Valgevenega pole veel ette valmistatud, sest pooled pole nende sõlmimiseks ettepanekuid teinud.