Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamuühistust või -kooperatiiivist korteriühistuks

    Paljudel elamühistutel on tekkinud soov reorganiseeruda korteriühistuks, korteriühistus kuulub inimesele korter kui kinnisasi. Järgnevalt on toodud üks reorganiseerimise variant.
    Protsessi tuleb alustada elamuühistu üldkoosolekust, mis teeb otsuse erastada elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa, jagada selle oluliseks osaks saav elamu korteriomanditeks ning reorganiseerida ühistu korteriühistuks.
    Maa tuleb erastada vastavalt valitsuse 1996. a 6. novembri määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale». Linna- või vallavalitsus määrab kindlaks ehitusalase ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid ning teeb maatüki kindlaksmääramiseks korralduse.
    Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab elamuühistu litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise kohta, mõõdistamise käigus koostatakse katastriüksuse toimik.
    Samal ajal maa erastamisega alustab elamuühistu juhatus igale korteriomandile kinnitatava korteri osa arvutamist, mis on korterite suhe maja ja korterite üldpinda. Juhatus määrab iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitusosa suuruse. Reaalosaks mitteoleva ehitise osa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe. Juhatus märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kontrollib saadud andmete ja dokumentide õigsust.
    Kuna elamuühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus jätkata korteriühistuna, sõlmitakse maa ostu-müügileping elamuühistu ja kohaliku omavalitsuse vahel.
    Kui ostu-müügilepingusse on tehtud märge, et elamuühistu jätkab korteriühistuna, siis registreeritakse reaalosad ja mõttelised osad hooneregistris korterivaldaja nimele vastavalt elamuühistu juhatuse esitatud nimekirjale.
    Erastatud maa kantakse kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. Elamuühistu esitab kinnistusraamatu pidajale:
    - notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse;
    - riigiga sõlmitud ostu-müügilepingu;
    - andmed ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse kohta;
    - hooneregistri tõendi reaalosade registreerimise kohta;
    - katastriüksuse plaani.
    Kinnistusraamatusse esitatakse kinnistamiseks maa ostu-müügileping ja hooneregistri õiend selle kohta, et korterid on registreeritud korterivaldajate nimele ja korterivaldajast on saanud korteriomanik. Korterid kantakse kinnistusraamatusse, korteriomanikust saab korteri kui kinnisasja omanik. Korteriomandi omanikud loovad mittetulundusühistu -- korteriühistu, ning mõneti vaevarikas toiming on lõppenud. Korteriühistu edasises tegevuses saab tugineda peamiselt korteriühistu seadusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Harju Elekter sõlmis värske lepingu Stockholmi metroojaama uuendamiseks
Harju Elektri Rootsi tütarfirma Harju Elekter AB sõlmis Stockholmis ühistranspordi eest vastutava Region Stockholmiga 1,7 miljoni eurose elektriprojekti lepingu.
Harju Elektri Rootsi tütarfirma Harju Elekter AB sõlmis Stockholmis ühistranspordi eest vastutava Region Stockholmiga 1,7 miljoni eurose elektriprojekti lepingu.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Euroopa pankurite rahapeole otsitakse pidurit
Euroopa Keskpank otsib võimalusi peatamaks kommertspanku teenimast üliodavate laenuskeemide abil miljardeid lisaeurosid, vahendab Financial Times.
Euroopa Keskpank otsib võimalusi peatamaks kommertspanku teenimast üliodavate laenuskeemide abil miljardeid lisaeurosid, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.