Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis on 162 miljonäri
«Nende inimeste hulgas on väga erinevate elualade esindajaid ja palju ka neid, kes pole seni väga edukate ärimeestena tuntud,» kirjeldas maksuameti peadirektor Kalev Järvelill suuremaid tulusaajaid.
Järvelille sõnul on inimeste jõukus järjest kasvanud. Varem pole ka keegi üle kolmemiljonilist tulu deklareerinud. 1994. aastast on järjest vähenenud kuni 50 000kroonise aastatuluga inimgrupp ja suurenenud kuni pool miljonit saanud elanike hulk. «Praeguseks annavad need kaks gruppi võrdselt tulu riigieelarvesse,» ütles Järvelill. «Maksuamet loomulikult ainult rõõmustab rikastumise üle.»
Tuntud ärimees Neinar Seli deklareeris oma tuluks juba teist aastat järjest üle miljoni krooni ja pidi maksuametile lisaks maksma üle 100 000 krooni. «Kohusetunne sunnib mind oma tulusid korralikult deklareerima. Olen vabariigi kodanik ja saan rahulikult magada, kui tean, et ühtegi luukeret kapis pole,» selgitas Seli.
Seli tunnistas, et seaduslikke nõkse oma rahaga ikka tehakse ja paljud ka leiavad, et mis ma seda riiki ikka toidan. Palka sai Seli mullu koguni kaheksast kohast, kuid aktsiatega suuri tehinguid ei sooritanud.
Pankrotihaldur Arno Mägi deklareeris samuti üle miljoni krooni ja maksis maksuametile lisaks 20 000 krooni. «Tuludeklaratsiooni täitmisest ei pääse lõpuks niikuinii ja kui tulu on seaduslik, pole seda ka võimalik varjata,» lausus Mägi. «Pealegi annab tulude suurusest aimu ka nende omaniku tarbimine.»
Mägi sõnul ei loe ta iga senti ja võib ka aeg-ajalt laia joonega olla, kuid mõttetut raharaiskamist ta ei salli.
Enamik rikkamaid inimesi elab tavapäraselt Tallinnas, kuid Järvelille väitel on viimasel ajal maakonnad selles osas pealinnale lähenenud. See on tingitud ka asjaolust, et paljud tuntud ettevõtjad on soetanud endale maakondadesse eluasemeid ja deklareerivad oma tulu kohalikes maksuametites.
Ettevõtete maksuvõlgnevus on praeguseks kasvanud 1,12 miljardi kroonini ja mitmed ettevõtted on esitanud võla ajatamise taotluse. «Mullu oli majanduslikult väga edukas aasta ja kuna praegu enam nii hästi ei lähe, on firmad hädas eelmise aasta tulu pealt maksu tasumisega,» selgitas Järvelill.
Ennustuste kohaselt peaks aga teisel poolaastal maksuvõlg oluliselt vähenema, sest ettevõtteid likvideeritakse ja nende maksuvõlad kustutatakse. «Maksuvõlglasi on ka börsilt teenitud tulu pealt,» ütles Järvelill.
Maksuameti peadirektori hinnangul on nii üksikisikud kui ettevõtted hakanud oma tulu korralikumalt deklareerima, mis peaks tulenema maksusüsteemi stabiilsusest.