Iga suurem hinnalangus pole veel börsikrahh

Lääne turgudele on tänavune suvi olnud teguderohke ja edukas. Pea kõik börsid jõudsid juuli teisel poolel ka uute rekorditeni ning kõikjal valitses pealtnäha optimistlik meeleolu. Juuli lõpus ja augusti alguses järgnenud «kõigi korrektsioonide vanaema» ei tulnud siiski nii ootamatult, kui pealt paistab, ehkki seni pole päris selge, kas tegu oli hirmudele ülereageerimise või põhjendatud liikumisega.

Arenguturgude, eriti Kaug-Ida ja Venemaa sündmused püsisid investorite meeltes kogu suvise tõusuperioodi ning põhjustasid ajutisi tagasilööke varemgi. Situatsiooni muutis aga haavatavaks USA turgudel püsinud veendumus, et esimesel poolaastal Aasia turgude nõrgenemise tõttu vähenenud kasumid aasta teisel poolel taas kosuvad. Reaalsus osutus aga teistsuguseks -- esimese poolaasta kaotused tulid oodatust isegi veidi väiksemad, mis andiski põhjust rekordiralliks. Praegu viitavad aga kõik tundemärgid sellele, et teise poolaasta paranemist pole kuskilt tulemas. USA majanduskasv aeglustub jõudsalt ning Aasia riigid pole suutnud aastakümnete saastast paari kuuga vabaneda. USA aktsiaturu kirstunaelaks võib saada Greenspani jonnakalt peetud kurss majanduse jahutamisele inflatsiooni allasurumise nimel, sest kardetud leitsakust on satutud külmkappi.

Stsenaarium näib iseenesest triviaalsena ning küsida võib, kuidas kõikvõimas Turg seda ette ei näinud. Tegelikult võib öelda, et nägi, kuid märke ei osatud-tahetud lugeda. Samal ajal kui juhtivad aktsiaindeksid S&P500 ja Dow Jonesi tööstusindeks rekordeid purustasid, näitasid enam väikeste ja keskmise suurusega firmade menu kajastavad indeksid langustrende. Mida edasi suve teise poolde, seda enam läksid turgude eri osade teed lahku. Mitmed analüütikud märkisid juba siis, et 30 suuremast tööstusettevõttest koosneva Dow edul pole laiemal turul toimuvaga midagi ühist ning suurem osa aktsiaid on tegelikult langemas. Erinevus on märgatav ka 500 suurimat aktsiat sisaldava S&P500 ja Dow vahel.

Siit võib järeldada, et kitsapinnaline ning seega enam spekulatiivsetele mõjudele alluv Dow Jones ei õigusta end turu üldiste trendide kajastajana. Seekord viis ta pealiskaudsemad jälgijad põhjalikult eksiteele.

Eesti investori esimeseks küsimuseks on muidugi, milline on uue rahvusvahelise kriisi mõju siinsetele turgudele ning kas on põhjust oodata uut järsku langust. Vastus sellele küsimusele on selgelt eitav. Eesti turu edu sõltub kahest põhilisest tegurist: suurte turgude edust ning olukorrast Venemaal.

USA turgude langus pole Vene aktsiaid mõjutanud ning Vene võlakirjad läänes on tänu viimastele arengutele esinenud muudest arenguturgude võlakirjadest isegi paremini. Seega on vähemalt üks kahest mõjurist hetkel plussmärgiga.

Lääne turgude madalseis välistab küll tõusuvõimaluse, ent praegusi väheseid välisinvestoreid siit minema ka ei peleta.

Teiseks peab arvestama, et oktoobrikuises languses oli paljuski süüdi oskamatu ning ülemäärane kangiefekti ja derivatiivide kasutamine, mis arvestades pankade laenuosakondade praegust vastutulelikkuse astet ei tule ilmselt kõne alla.

Kolmandaks pole veel sugugi selge, mis juhtub lääne turgudel edasi. Mitmed tehnilised märgid näitavad, et lähipäevil peaks langus saama järge. Makronäitajad kuulutavad kasumitele kadu ning üha enam investoreid usub seda -- protsess toidab end ise.

Teisalt on mitmed Wall Streeti suurimad nimed, sealhulgas Goldman Sachsi strateeg Abby Joseph Cohen, veendunud, et turul on veel mitmekümne protsendi jagu tõusuruumi, tuginedes sealjuures esimese poolaasta kasuminäitajatele. Nende hinnangul on suurlangus vaid ülereaktsioon, mis praegusi ostjaid õnnelikuks teeb.