Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Devalveerimine Eestile halb uudis

    Vene keskpank avardas esmaspäe-val rubla lubatud kõikumisva-hemikku USA dollari suhtes 9,5 rublani dollar, mis tähendab, et loobuti rubla kaitsmisest ja lastakse sellel devalveeruda. Samuti kehtestasid valitsus ja keskpank moratooriumi valuutavõlgade tagasimaksmisele ning peatasid rublavõlakirjade oksjonid.
    Äripäeva arvates on Vene valitsuse ja keskpanga otsustel Eesti ettevõtetele negatiivne mõju.
    Raskemaks muutub nende firmade olukord, kes ekspordivad Venemaale, sest sealsete tarbijate ostujõud väheneb ja Eestis toodetud kaubad muutuvad kallimaks. Kuna meie ettevõtted kauplevad Vene partneritega mitte rubla, vaid välisvaluuta baasil, siis võivad probleemid ilmneda alles mõne aja möödudes.
    Kui toiduainetööstusettevõtted on sunnitud oma tootmismahte piirama, siis väheneb ka nõudlus tooraine järele ja see omakorda teeb põllumajandustootjate elu pingelisemaks.
    Idanaabri juures toimuv muudab kindlasti tähelepanelikuks ka need firmad, kes tegutsevad Ukraina turul, sest Ukraina on Venemaaga väga tihedalt seotud ja ka tema majandusseis pole kiita.
    Rubla devalveerimine võib aga rõõmustada Eesti ettevõtteid, kes oma toodangut läände ekspordivad ja dollari baasil kauplevad, sest segadused idanaabri juures tugevdavad dollarit Saksa marga suhtes.
    Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kraghi sõnul vaatab maailmaturg Baltimaid, nagu oleks need tihedamalt seotud Vene ja Aasia finantsturgudega, kui baltlased seda ise ette kujutavad. Ta pidas tõenäoliseks, et mõned finantsorganisatsioonid kasutavad võimalust, et töötada Eesti krooni vastu.
    Dollari tugevnemisest saadud tulu on näiline, sest rubla devalveerimine vähendab usaldust Venemaa vastu, mis omakorda muudab välisinvestorid ettevaatlikuks ka Ida-Euroopa ja Aasia suhtes ning toob kaasa nende lahkumise arenevatelt turgudelt.
    Eesti analüütikud prognoosivad, et idanaabri juures toimuv tõstab Eestis intressimäära ja võib tekkida raskusi olemasolevate laenude refinantseerimisega.
    Venemaa sündmuste mõju Eesti pankadele on raske hinnata, sest ei ole piisavalt teada tausta nende idasuunalise tegevuse kohta.
    Kindlasti purustab aga rubla devalveerimine kohalike investorite lootused, kes ootasid, et lähiajal hakkavad aktsiahinnad Tallinna börsil üles liikuma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.