• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriisi kronoloogia

    23. märts President Boriss Jeltsin tagandab kogu valitsuskabineti eesotsas peaminister Viktor T?ernomõrdiniga, tuues põhjuseks aeglased reformid. Peaministri kohusetäitjaks nimetatakse avalikkusele vähe tuntud energeetikaminister Sergei Kirijenko.
    Turud, mis on mujal arenevatel turgudel toimuvast ning nafta hinna langusest rahutud, on ?okeeritud. Paljud investorid lahkuvad.
    29. aprill--5. mai Teatavaks saab uue valitsuskabineti koosseis, kuhu kuulub mitmeid reformimeelseid poliitikuid. Turud tõusevad, kuid suuremad investorid on äraootavad.
    12. mai Söekaevurid alustavad streiki, nõudes maksmata palku, ja blokeerivad riigi peamise raudteeühenduse. Aktsiad kukuvad, peamiselt seaduse pärast, mis piirab välisosaluse suurust Ühinenud Energiasüsteemides. Järgmisel päeval jätkavad turud Aasia probleemide survel langust.
    26. mai Jeltsin kirjutab alla kriisipaketi eelarve stabiliseerimiseks ja kulude kärpimiseks. 75% Rosnefti erastamine kukub läbi, sest pakkumusi ei laeku.
    27. mai Vene keskpank tõstab peamise intressimäära 150 protsendile, et kaitsta rublat, kui riigi võlakirjade intressid järsult tõusevad ja aktsiad kukuvad.
    4. juuni Keskpank alandab intressi 150 protsendilt 60 protsendile, et viidata usalduse kasvule.
    18. juuni IMF külmutab 670 mln dollarilise laenuosa väljamaksmise, tuues põhjuseks probleemid reformide elluviimisel.
    23. juuni Jeltsin ja Kirijenko esitavad peamiselt maksuseadustest koosneva kriisipaketi. Jeltsin hoiatab kasvavate sotsiaalsete ja poliitiliste pingete eest.
    25. juuni IMF otsustab külmutatud laenuosa välja maksta, turud ükskõiksed.
    13. juuli Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid otsustavad Venemaale laenata 22,6 mld dollarit, millest Venemaa saab tänavu kätte 14,8 miljardit. Aktsiad tõusevad.
    20. juuli IMF kinnitab 11,2 mld dollarilise laenu, makstes kohe välja 4,8 mld -- 800 mln algselt plaanitust vähem, sest Venemaa pole täitnud kõiki tingimusi.
    6. august Maailmapank kinnitab 1,5 mld dollari suuruse laenu Venemaale, millest kohe makstakse välja 300 mln.
    10. august Aktsiad kukuvad ja võlakirjade intressid tõusevad, sest investorid tõmbavad oma raha devalveerimise kartuses Venemaalt välja.
    12. august Keskpank teatab, et pankadevaheline turg on likviidsus- ja usalduskriisi tõttu halvatud. Kehtestab piirangud pankade valuutaostudele.
    13. august George Soros soovitab rubla devalveerida ja minna üle valuutakomitee süsteemile. Aktsiad kukuvad viimase kahe aasta madalaimale tasemele ning võlakirjade intressid kerkivad järsult. Keskpank avardab pankade juurdepääsu keskpanga üleöölaenudele.
    14. august aktsiakursid taastuvad, võlaturg stabiliseerub.
    Boriss Jeltsin välistab kategooriliselt rubla devalveerimise.
    17. august Venemaa valitsus ja keskpank teatavad rubla kõikumiskoridori avardamisest ning moratooriumi kehtestamisest välislaenude teenindamisele. REUTERS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.