Esmaspäevased valuutaturud alustasid tõelise ?okiga, kui Venemaa teatas oma rahapoliitika otsustavast muutmisest, mille põhiliseks sisuks oli rubla «ujuma lubamine» suhteliselt laias kursivahemikus, mis võimaldanuks teoreetiliselt rubla ligi 34% odavnemist dollari vastu. Tegu on devalvatsiooniga.

Uudise mõjul tugevnes dollar järsult enamiku valuutade suhtes peale nn ohutute sadamate, ?veitsi frangi ja Inglise naela. Ka aktsiaturud langesid, eriti järsult Saksamaal, kelle pankade positsioonid Venemaal on märkimisväärselt suured.

Juba lõunaks oli aga esimene ehmatus üle ning enamik turge, sh ka Vene aktsiaturg, tugevnesid taas.

Üllatusest toibunud analüütikud tõttasid sündmuse globaalset tähtsust kärpima, väites, et Jaapani kriisi kõrval on siiski tegu teisejärgulise sündmusega. Samas nenditakse, et Vene rubla kukkumine seab senisest suurema surve alla Hiina jüaani, Hongkongi dollari ning lõppude lõpuks ka Baltimaade valuutad. Samahästi kui devalveerituks peetakse ülejäänud SRÜ riikide valuutasid, mis on Venemaast sisuliselt otsesõltuvuses.

Raskemalt mõjus Venemaa otsus kehtestada välislaenude teenindamisele osaline moratoorium. Ehkki Vene eurovõlakirjad moratooriumi alla ei kuulu, langesid nende hinnad Londonis kiiresti, tõmmates alla ka ülejäänud arenguriikide võlakirjade hindu.

Vähemalt paariks päevaks saab Jaapani jeen hingetõmbepausi, kuivõrd tähelepanu püsib mujal. Hiljemalt nädala teisel poolel lii-guvad turud ilmselt taas Jaapani-lainel.