Muudatusteks pole põhjust

Rahvuslikku valuutat devalveeritakse siis, kui riigis jääb raha puudu. Eestis sellist tendentsi näha ei ole. Riigieelarve ülelaekumised ja stabilisatsioonifondi viidav raha näitavad pigem vastupidist. Peamine usaldusnäitaja -- krooni kattevara suurus -- ei ole ohtlikult vähenenud.

Kaitsetolle rakendatakse impordi piiramiseks ja kodumaise tootja kaitseks. Nagu on väitnud Eesti kaitsetollitollipoliitika ideoloogid, on vaja kaitsta kodumaist toodangut imporditava analoogse odava kauba eest. Venemaa kaup, tõsi, rubla devalveerimisega odavneb. Ent Eesti «Välismajanduse Teataja» andmetel moodustas Eesti import SRÜ riikidest läinud aastal 17% koguimpordist, kusjuures Venemaa osa oli sellest 83%. Venemaalt imporditi põhiosas mineraalseid tooteid (33%), transpordivahendeid (19%) ja keemiatooteid (11% impordimahust). Niisiis peaks tollide kehtestamine Venemaa suhtes (Endel Lippmaa soovitas mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes isegi topelttolle) eelkõige teenima Eesti naftapuurijate ja autotootjate huve. Tarbekaupade ja eriti toiduainete import, mille eest meie põllumajandustootjad tulihingeliselt kaitset otsivad, on Venemaa suunalt küll väga väike.

Venemaal toimuv ei tohiks toimetuse arvates anda mingit alust ei krooni devalveerimiseks ega tollide rakendamiseks. Heido Vitsuri mõttekäigu taga võiks näha vaid mõne huvigrupi haistetud head võimalust püüda Venemaa sündmused oma lobby-vankri ette rakendada. Kui kuskil on mingi segadus, on seda alati hea ära kasutada. Seda enam, et valitsus on lubanud põllumajandustootjate survel 27. augustiks välja arvutada mõnedele kaupadele tollide rakendamise vajalikkuse.