• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muudatusteks pole põhjust

    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur leiab eilses Äripäevas, et Vene rubla langus mõjutab ligi kolmandikku Eesti väliskaubanduse mahust ja seetõttu seisab Eesti riik tõsise valiku ees, kas loota senisele turu iseregulatsioonile või asuda oma ettevõtteid kaitsma. Eesti majanduse toetus- ja kaitseabinõudena võiksid Vitsuri arvates kõne alla tulla tollid või krooni devalveerimine.
    Äripäeva arvates ei ole hiljutised sündmused Venemaal piisav argument kardinaalsete muudatuste tegemiseks Eesti majanduspoliitikas.
    Väidetavasti toetavat krooni devalveerimine eksportööre, kellele Vene rubla kursi langus ja sellega vene inimese ostujõu vähenemine halvasti mõjuvad. Selline ekspordi edendamise efekt oleks aga lühiajaline ja peagi oleks vaja uut ergutust. Pealegi ei keela keegi eksportijatel endale otsida uusi turge, hoida kokku palgakulude pealt jne. Kindel krooni kurss selekteeribki välja edukamad ja elujõulisemad ettevõtted.
    Rahvuslikku valuutat devalveeritakse siis, kui riigis jääb raha puudu. Eestis sellist tendentsi näha ei ole. Riigieelarve ülelaekumised ja stabilisatsioonifondi viidav raha näitavad pigem vastupidist. Peamine usaldusnäitaja -- krooni kattevara suurus -- ei ole ohtlikult vähenenud.
    Kaitsetolle rakendatakse impordi piiramiseks ja kodumaise tootja kaitseks. Nagu on väitnud Eesti kaitsetollitollipoliitika ideoloogid, on vaja kaitsta kodumaist toodangut imporditava analoogse odava kauba eest. Venemaa kaup, tõsi, rubla devalveerimisega odavneb. Ent Eesti «Välismajanduse Teataja» andmetel moodustas Eesti import SRÜ riikidest läinud aastal 17% koguimpordist, kusjuures Venemaa osa oli sellest 83%. Venemaalt imporditi põhiosas mineraalseid tooteid (33%), transpordivahendeid (19%) ja keemiatooteid (11% impordimahust). Niisiis peaks tollide kehtestamine Venemaa suhtes (Endel Lippmaa soovitas mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes isegi topelttolle) eelkõige teenima Eesti naftapuurijate ja autotootjate huve. Tarbekaupade ja eriti toiduainete import, mille eest meie põllumajandustootjad tulihingeliselt kaitset otsivad, on Venemaa suunalt küll väga väike.
    Venemaal toimuv ei tohiks toimetuse arvates anda mingit alust ei krooni devalveerimiseks ega tollide rakendamiseks. Heido Vitsuri mõttekäigu taga võiks näha vaid mõne huvigrupi haistetud head võimalust püüda Venemaa sündmused oma lobby-vankri ette rakendada. Kui kuskil on mingi segadus, on seda alati hea ära kasutada. Seda enam, et valitsus on lubanud põllumajandustootjate survel 27. augustiks välja arvutada mõnedele kaupadele tollide rakendamise vajalikkuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Rakverre hakkab kerkima uusi kortermaju, ehitusplaane peab ka hambakliinik
Rakveres võib lähiaastatel näha uusi ehitusplatse: linna äärde plaanitakse uusi kortermaju ning ehitusplaane peab ka kesklinnas asuv hambakliinik. Juba praegu käib vilgas töö vanas politseimajas, kuhu järgmisel suvel elanikke oodatakse.
Rakveres võib lähiaastatel näha uusi ehitusplatse: linna äärde plaanitakse uusi kortermaju ning ehitusplaane peab ka kesklinnas asuv hambakliinik. Juba praegu käib vilgas töö vanas politseimajas, kuhu järgmisel suvel elanikke oodatakse.