Muudatusteks pole põhjust

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur leiab eilses Äripäevas, et Vene rubla langus mõjutab ligi kolmandikku Eesti väliskaubanduse mahust ja seetõttu seisab Eesti riik tõsise valiku ees, kas loota senisele turu iseregulatsioonile või asuda oma ettevõtteid kaitsma. Eesti majanduse toetus- ja kaitseabinõudena võiksid Vitsuri arvates kõne alla tulla tollid või krooni devalveerimine.

Äripäeva arvates ei ole hiljutised sündmused Venemaal piisav argument kardinaalsete muudatuste tegemiseks Eesti majanduspoliitikas.

Väidetavasti toetavat krooni devalveerimine eksportööre, kellele Vene rubla kursi langus ja sellega vene inimese ostujõu vähenemine halvasti mõjuvad. Selline ekspordi edendamise efekt oleks aga lühiajaline ja peagi oleks vaja uut ergutust. Pealegi ei keela keegi eksportijatel endale otsida uusi turge, hoida kokku palgakulude pealt jne. Kindel krooni kurss selekteeribki välja edukamad ja elujõulisemad ettevõtted.

Rahvuslikku valuutat devalveeritakse siis, kui riigis jääb raha puudu. Eestis sellist tendentsi näha ei ole. Riigieelarve ülelaekumised ja stabilisatsioonifondi viidav raha näitavad pigem vastupidist. Peamine usaldusnäitaja -- krooni kattevara suurus -- ei ole ohtlikult vähenenud.

Kaitsetolle rakendatakse impordi piiramiseks ja kodumaise tootja kaitseks. Nagu on väitnud Eesti kaitsetollitollipoliitika ideoloogid, on vaja kaitsta kodumaist toodangut imporditava analoogse odava kauba eest. Venemaa kaup, tõsi, rubla devalveerimisega odavneb. Ent Eesti «Välismajanduse Teataja» andmetel moodustas Eesti import SRÜ riikidest läinud aastal 17% koguimpordist, kusjuures Venemaa osa oli sellest 83%. Venemaalt imporditi põhiosas mineraalseid tooteid (33%), transpordivahendeid (19%) ja keemiatooteid (11% impordimahust). Niisiis peaks tollide kehtestamine Venemaa suhtes (Endel Lippmaa soovitas mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes isegi topelttolle) eelkõige teenima Eesti naftapuurijate ja autotootjate huve. Tarbekaupade ja eriti toiduainete import, mille eest meie põllumajandustootjad tulihingeliselt kaitset otsivad, on Venemaa suunalt küll väga väike.

Venemaal toimuv ei tohiks toimetuse arvates anda mingit alust ei krooni devalveerimiseks ega tollide rakendamiseks. Heido Vitsuri mõttekäigu taga võiks näha vaid mõne huvigrupi haistetud head võimalust püüda Venemaa sündmused oma lobby-vankri ette rakendada. Kui kuskil on mingi segadus, on seda alati hea ära kasutada. Seda enam, et valitsus on lubanud põllumajandustootjate survel 27. augustiks välja arvutada mõnedele kaupadele tollide rakendamise vajalikkuse.