Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
700-seeria Volvo lööb ruumiga
Volvo mudelitest klassikalisim -- 700-seeria -- saab vaid kaks hinnangut. Teda kas armastatakse või vihatakse, põhjuseks auto kandiline välimus.
Samas tunnistavad ka oponendid, et tänu kastikujulisele välimusele on tegu ühe omas klassis mahukaima autoga. See on põhjuseks, miks 700-seeria Volvo oli laialdaselt kasutusel nii firma- kui pereautona.
Nagu teiste autodegagi, peab ka Volvo remondiks laos ees ootama rooliotsi, kuulliigendeid ja muid hoovastiku sõlmi -- meie oludes saavad vatti sillad. Kui remondiks on kasutatud originaalosi, siis sõidab 60 000--100 000 kilomeetrit, hindas Info Auto teeninduse juht Aivar Soome. Siduri ressursiks hindab Soome 150 000--200 000 kilomeetrit, tunnistades siiski, et mõni kange mees on suutnud ka 120 000 kilomeetriga «hakkama saada». «Vist sõidab, jalg kogu aeg pedaalil,» arvab Soome.
Põhimootorid on 2,3-liitrine karburaatormootor, sama kubatuuriga mehaanilise sissepritse ja ka elektroonilise hargpritsega jõuallikad. VW-Audi 2,4-liitriseid diiselmootoreid kohtab Eestis harvem.
Mootorid on kõrge ressursiga -- diislil 500 000, bensiinimootoril ca 400 000 kilomeetrit. Volvo 760 kuuesilindrilised jõuallikad pärinevad Renault'lt ja pole nii töökindlad kui 740 neljasilindrilised. Kuna 760 läks tootmisse 1982. aastal, st kaks aastat enne 740, liigub meil rohkem vanemaid mudeleid, mis kajastub ka teenindusstatistikas.
Soome kiidab 700-Volvo käigukasti, mis elavat üle ka 2 autot. «Miljon kilomeetrit peab vastu küll,» kinnitab ta.
Soome sõnul hakkavad suuremad mured välja lööma kuskil 6.-7. aastal. Seega jõuavad kriitilisse ikka just need autod, mis Eestisse üheksakümnendate aastate alguses müüdi.
Soome hinnangul on parimas seisus 1980. aastate keskel toodetud autod, mis on Eestisse toodud aastatel 1992--93. Kes sel ajal Volvoga sõitis, käis reeglina ka firmaesinduses. Nendel autodel on nn kriitilise ea tööd -- nt siduri või kütusepumba vahetus -- juba enne auto Eestisse sattumist tehtud.
Võrreldes Eestis liikuvate 400-seeria Volvodega, mis põhiliselt sattunud Eestisse Hollandist, on 700-seeria Volvode päritolu kirjum. Autosid on toodud nii Saksamaalt ja Hollandist kui ka Soomest ja Rootsist.