• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapanka jäi ka mitteklientide raha

    5. juunil tekid Reola Gaasi Jõgeva jaoskond ja Räpina müügipunkt sularaha sissemaksed kogusummas 34 708 krooni Maapanga kohalikesse kontoritesse raha edastamiseks ASi Reola Gaas arveldusarvele Hansapangas. Raha pole aga senini Hansapanka jõudnud.
    Maapanga jurist Siiri Ladva vastab ASi Reola Gaas juristi Enn Tonka pretensioonile 7. augustil, et kuna Eesti Panga presidendi 8. juuni käskkirjaga piirati Maapanga tehingud ja Eesti Panga nõukogu otsusega peatati osaliselt Maapanga tegevuslitsents, ei olnud neil võimalik teostada soovitud makseid.
    Enn Tonka pöördus ka pangainspektsiooni poole, teatedes, et ASil Reola Gaas ei olnud Maapangas arvet ja seega ei ole ta ka hoiustaja. Sisuliselt on Eesti Maapank ilma igasuguse aluseta kinni pidanud või omastanud raha, mis oli temale üle antud vaid edasitoimetamiseks, kirjutas Tonka.
    Nimelt jäeti AS Reola Gaas välja hoiustajate nimekirjast, kes said valitsuse eraldatud hüvitust. Hoiuste tagamise seaduse alusel oleks pidanud aga ka Reola Gaasi lugema hoiustajaks.
    Pangainspektsiooni juhataja kohusetäitja Andres Kurgpõld saatis 29. juulil kirja Maapanga juhatuse esimehele Tiit Argele, milles ta palus Maapangal koostada täiendavad materjalid kompensatsioonide taotlemiseks panga klientidele, kes omamata Maapangas arvet, tegid maksekorraldused sularaha sissemaksetel.
    5. augustil pöördus Enn Tonka rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi poole, milles teatab pangainspektsiooni seisukoha, et ASi Reola Gaas tehtud sissemakseid tuleks käsitleda hoiusena ja seega ka hüvitada.
    21. augustil teatas rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm, et riik ei omanda nõudeid peale hoiuste. Ta lisas, et hoiuseks ei peeta ühekordset sissemakset.
    Maapangale oli 31. mai 1998 seisuga laekunud nõudeid seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega 83,5 miljonit krooni, kusjuures nendest 64% ehk 54 miljonit krooni olid teel olnud arveldused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.