Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapanka jäi ka mitteklientide raha

    5. juunil tekid Reola Gaasi Jõgeva jaoskond ja Räpina müügipunkt sularaha sissemaksed kogusummas 34 708 krooni Maapanga kohalikesse kontoritesse raha edastamiseks ASi Reola Gaas arveldusarvele Hansapangas. Raha pole aga senini Hansapanka jõudnud.
    Maapanga jurist Siiri Ladva vastab ASi Reola Gaas juristi Enn Tonka pretensioonile 7. augustil, et kuna Eesti Panga presidendi 8. juuni käskkirjaga piirati Maapanga tehingud ja Eesti Panga nõukogu otsusega peatati osaliselt Maapanga tegevuslitsents, ei olnud neil võimalik teostada soovitud makseid.
    Enn Tonka pöördus ka pangainspektsiooni poole, teatedes, et ASil Reola Gaas ei olnud Maapangas arvet ja seega ei ole ta ka hoiustaja. Sisuliselt on Eesti Maapank ilma igasuguse aluseta kinni pidanud või omastanud raha, mis oli temale üle antud vaid edasitoimetamiseks, kirjutas Tonka.
    Nimelt jäeti AS Reola Gaas välja hoiustajate nimekirjast, kes said valitsuse eraldatud hüvitust. Hoiuste tagamise seaduse alusel oleks pidanud aga ka Reola Gaasi lugema hoiustajaks.
    Pangainspektsiooni juhataja kohusetäitja Andres Kurgpõld saatis 29. juulil kirja Maapanga juhatuse esimehele Tiit Argele, milles ta palus Maapangal koostada täiendavad materjalid kompensatsioonide taotlemiseks panga klientidele, kes omamata Maapangas arvet, tegid maksekorraldused sularaha sissemaksetel.
    5. augustil pöördus Enn Tonka rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi poole, milles teatab pangainspektsiooni seisukoha, et ASi Reola Gaas tehtud sissemakseid tuleks käsitleda hoiusena ja seega ka hüvitada.
    21. augustil teatas rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm, et riik ei omanda nõudeid peale hoiuste. Ta lisas, et hoiuseks ei peeta ühekordset sissemakset.
    Maapangale oli 31. mai 1998 seisuga laekunud nõudeid seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega 83,5 miljonit krooni, kusjuures nendest 64% ehk 54 miljonit krooni olid teel olnud arveldused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.