Tallinna Soojus ajas kummiäri

Tallinna Soojus andis 1996. aastal OÜ Barcelia ja Hoiupanga laenulepingule käenduse põhjusel, et Barcelia lubas ettevõttele välja ajada Jaapani kummitoodete kontserni Sumitomo kaudu 100 miljoni kroonise soodsa krediidiliini ja vahendada läbirääkimisi kahe Venemaa kütusefirmaga kütuse ostmiseks.

Kuna Barcelia vahendustegevusel ei olnud reaalseid tulemusi ja olukord Eesti laenu- ja kütuseturul muutus paremaks, otsustas Tallinna Soojus lõpetada läbirääkimised välispankade ja kütusetarnijatega, ütles Lipavski. «Alustasime läbirääkimisi Hoiupangaga, et käendus ja selle eest meile panditud Barcelia osakud pangale üle anda,» rääkis ta. Lipavski lisas, et Hoiupanga endaga liitnud Hansapank tahtis kummifirma üle suuremat kontrolli saavutada ja kuna Tallinna Soojus on pangale oluline klient, siis vabastas pank vastutuleku korras ettevõtte käendusest.

Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva kinnitas, et pank on oma raha kätte saanud Hansapanga gruppi kuuluvalt OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus ja seetõttu polnud Tallinna Soojuse käendus enam vajalik.

OÜ Barcelia praeguse õigusjärglase OÜ D-Rehvid juhatuse liige Lauri Vitsuti sõnul on Tallinna Soojuse käendusest loobumise leping kaheldav. «Miks Hansapank andis käendaja vabaks, kui samal ajal oli ta oma tütarfirma kaudu algatanud D-Rehvide suhtes pankrotimenetluse. Üks kindlamaid viise laen sisse nõuda oleks pöörduda käendajaks olnud Tallinna Soojuse poole,» lausus Vitsut.

Vitsuti hinnangul oli Tallinna Soojuse pandileping Barcelia osakutele fiktiivne. «Äriregistrisse pole võõrandamiskeeldu pandud, mis ei oleks lubanud mul neid osakuid osta,» põhjendas Vitsut. Tänu pankrotimenetlusele kummifirma vastu üritas täitevamet üleeile arestida firma vara, kuid Vitsuti sõnul ameti katse ebaõnnestus.

Lipavski ütles, et ehkki Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnale, ei pea juhatus põhikirja järgi igapäevategevuseks vajaliku laenu võtmist või käendamist ettevõtte nõukoguga või linnavolikoguga kooskõlastama.

Käenduse objektiks olnud laenu summa kuus miljonit krooni oli Lipavski sõnul samuti liiga väike selleks, et seda tulnuks volikoguga kooskõlastada.

«Mitte ükski laenuvõtmine pole meil nõukoguga kooskõlastatud,» täpsustas Lipavski.