Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Soojus ajas kummiäri

    Munitsipaalfirma kahtlane laenukäendus

    «Meie jaoks on see lehekülg, mille oleme edasi pööranud,» lausus ASi Tallinna Soojus peadirektor Leonid Lipavski eile pärast lepingu sõlmimist.
    Äripäeva käsutuses oleva 1997. aasta septembris koostatud protokolli kohaselt osales Tallinna Soojus aktiivselt Barcelia tegevuses, kes müüs Dunlopi autokumme. Tallinna Soojus sai käenduse tagatiseks 500 000 krooni eest kummifirma osakuid ja teda esindas Barcelias finantsdirektor Olev Nilisk.
    Protokollis konstateeritakse müügiplaanide alatäitmist ja otsustatakse, et kõikidele klientidele müüakse kaupa ühtse hinnakirja alusel, mis kooskõlastatakse Tallinna Soojuse esindajatega. Tallinna Soojus kontrollis ka kummifirma võlgu ja nõudeid.
    Tallinna Soojus andis 1996. aastal OÜ Barcelia ja Hoiupanga laenulepingule käenduse põhjusel, et Barcelia lubas ettevõttele välja ajada Jaapani kummitoodete kontserni Sumitomo kaudu 100 miljoni kroonise soodsa krediidiliini ja vahendada läbirääkimisi kahe Venemaa kütusefirmaga kütuse ostmiseks.
    Kuna Barcelia vahendustegevusel ei olnud reaalseid tulemusi ja olukord Eesti laenu- ja kütuseturul muutus paremaks, otsustas Tallinna Soojus lõpetada läbirääkimised välispankade ja kütusetarnijatega, ütles Lipavski. «Alustasime läbirääkimisi Hoiupangaga, et käendus ja selle eest meile panditud Barcelia osakud pangale üle anda,» rääkis ta. Lipavski lisas, et Hoiupanga endaga liitnud Hansapank tahtis kummifirma üle suuremat kontrolli saavutada ja kuna Tallinna Soojus on pangale oluline klient, siis vabastas pank vastutuleku korras ettevõtte käendusest.
    Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva kinnitas, et pank on oma raha kätte saanud Hansapanga gruppi kuuluvalt OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus ja seetõttu polnud Tallinna Soojuse käendus enam vajalik.
    OÜ Barcelia praeguse õigusjärglase OÜ D-Rehvid juhatuse liige Lauri Vitsuti sõnul on Tallinna Soojuse käendusest loobumise leping kaheldav. «Miks Hansapank andis käendaja vabaks, kui samal ajal oli ta oma tütarfirma kaudu algatanud D-Rehvide suhtes pankrotimenetluse. Üks kindlamaid viise laen sisse nõuda oleks pöörduda käendajaks olnud Tallinna Soojuse poole,» lausus Vitsut.
    Vitsuti hinnangul oli Tallinna Soojuse pandileping Barcelia osakutele fiktiivne. «Äriregistrisse pole võõrandamiskeeldu pandud, mis ei oleks lubanud mul neid osakuid osta,» põhjendas Vitsut. Tänu pankrotimenetlusele kummifirma vastu üritas täitevamet üleeile arestida firma vara, kuid Vitsuti sõnul ameti katse ebaõnnestus.
    Lipavski ütles, et ehkki Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnale, ei pea juhatus põhikirja järgi igapäevategevuseks vajaliku laenu võtmist või käendamist ettevõtte nõukoguga või linnavolikoguga kooskõlastama.
    Käenduse objektiks olnud laenu summa kuus miljonit krooni oli Lipavski sõnul samuti liiga väike selleks, et seda tulnuks volikoguga kooskõlastada.
    «Mitte ükski laenuvõtmine pole meil nõukoguga kooskõlastatud,» täpsustas Lipavski.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Olulisemad lood

Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.