• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Soojus ajas kummiäri

    Munitsipaalfirma kahtlane laenukäendus

    «Meie jaoks on see lehekülg, mille oleme edasi pööranud,» lausus ASi Tallinna Soojus peadirektor Leonid Lipavski eile pärast lepingu sõlmimist.
    Äripäeva käsutuses oleva 1997. aasta septembris koostatud protokolli kohaselt osales Tallinna Soojus aktiivselt Barcelia tegevuses, kes müüs Dunlopi autokumme. Tallinna Soojus sai käenduse tagatiseks 500 000 krooni eest kummifirma osakuid ja teda esindas Barcelias finantsdirektor Olev Nilisk.
    Protokollis konstateeritakse müügiplaanide alatäitmist ja otsustatakse, et kõikidele klientidele müüakse kaupa ühtse hinnakirja alusel, mis kooskõlastatakse Tallinna Soojuse esindajatega. Tallinna Soojus kontrollis ka kummifirma võlgu ja nõudeid.
    Tallinna Soojus andis 1996. aastal OÜ Barcelia ja Hoiupanga laenulepingule käenduse põhjusel, et Barcelia lubas ettevõttele välja ajada Jaapani kummitoodete kontserni Sumitomo kaudu 100 miljoni kroonise soodsa krediidiliini ja vahendada läbirääkimisi kahe Venemaa kütusefirmaga kütuse ostmiseks.
    Kuna Barcelia vahendustegevusel ei olnud reaalseid tulemusi ja olukord Eesti laenu- ja kütuseturul muutus paremaks, otsustas Tallinna Soojus lõpetada läbirääkimised välispankade ja kütusetarnijatega, ütles Lipavski. «Alustasime läbirääkimisi Hoiupangaga, et käendus ja selle eest meile panditud Barcelia osakud pangale üle anda,» rääkis ta. Lipavski lisas, et Hoiupanga endaga liitnud Hansapank tahtis kummifirma üle suuremat kontrolli saavutada ja kuna Tallinna Soojus on pangale oluline klient, siis vabastas pank vastutuleku korras ettevõtte käendusest.
    Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva kinnitas, et pank on oma raha kätte saanud Hansapanga gruppi kuuluvalt OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus ja seetõttu polnud Tallinna Soojuse käendus enam vajalik.
    OÜ Barcelia praeguse õigusjärglase OÜ D-Rehvid juhatuse liige Lauri Vitsuti sõnul on Tallinna Soojuse käendusest loobumise leping kaheldav. «Miks Hansapank andis käendaja vabaks, kui samal ajal oli ta oma tütarfirma kaudu algatanud D-Rehvide suhtes pankrotimenetluse. Üks kindlamaid viise laen sisse nõuda oleks pöörduda käendajaks olnud Tallinna Soojuse poole,» lausus Vitsut.
    Vitsuti hinnangul oli Tallinna Soojuse pandileping Barcelia osakutele fiktiivne. «Äriregistrisse pole võõrandamiskeeldu pandud, mis ei oleks lubanud mul neid osakuid osta,» põhjendas Vitsut. Tänu pankrotimenetlusele kummifirma vastu üritas täitevamet üleeile arestida firma vara, kuid Vitsuti sõnul ameti katse ebaõnnestus.
    Lipavski ütles, et ehkki Tallinna Soojuse aktsiad kuuluvad linnale, ei pea juhatus põhikirja järgi igapäevategevuseks vajaliku laenu võtmist või käendamist ettevõtte nõukoguga või linnavolikoguga kooskõlastama.
    Käenduse objektiks olnud laenu summa kuus miljonit krooni oli Lipavski sõnul samuti liiga väike selleks, et seda tulnuks volikoguga kooskõlastada.
    «Mitte ükski laenuvõtmine pole meil nõukoguga kooskõlastatud,» täpsustas Lipavski.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.