Üle pika aja vähenes möödunud nädalal turu jäägitu tähelepanu pangasektori vastu ja veidi elavamaks läks ka teistes valdkondades. Mitu nädalat börsil domineerinud Hansapanga aktsia rahunes ja koos tugeva toetuse kadumisega läksid langusele kõigi börsisüsteemis kaubeldavate aktsiate hinnad. Kõigist börsisüsteemis kaubeldavatest väärtpaberitest suutis nädalaga ülespoole liikuda ainsana EVP, mis ühe suurema ostuorderi toel kerkis 11,6%, 27 sendile.

Nädala kõige enam kõneainet pakkunud sündmus oli kahtlemata Tallinna börsi tööstussektori liidri Norma juhtkonnavahetus. Esialgu küllalt napilt ja pealiskaudselt kommenteeritud sündmus tekitas turuosalistes nõutust ja toimunut kommenteerides kalduti negatiivsete hoiakute poole.

Turg reageeris toimunule aktsia kiire hinnalangusega allapoole 20 kr taset (enne Peep Aaviksoo lahkumise teadet püsis aktsia 25--30 kr tasemel). Avalikkusele oli tegemist paraja ?okiga, sest seni üheks edukaimaks tööstusettevõtteks peetud Norma juhtkonnal oli äärmiselt kõrge maine. Esimeste probleemide ilmnemisel tegevjuhi vallandamine suuromaniku poolt ei jäta just positiivset muljet.

Kas Norma probleemid ja sellega kaasnenud omaniku ning tippjuhtkonna vahelised erimeelsused tulid järsku ja otsused langetati kiirustades? Arvan, et asjaosaliste jaoks oli ettevõtte olukord ja tippjuhtkonna tulevik juba ammu selge. Märgid niigi pikkade maksetähtaegade venimisest veelgi pikemaks ilmnesid tegelikult juba käesoleva aasta algul. Järjest paisuv probleem hakkas Norma tegevjuhtkonnal üle pea kasvama ja kuna midagi kardinaalset ette võtta ei suudetud, oli Peep Aaviksoo lahkumine igati loogiline sündmuste jätk, mida viimases faasis kindlasti kiirendas Venemaal puhkenud majanduskriis.

Aktsionäride jaoks peaks võimuvahetus Normas tähendama head, sest paistab, et ettevõttel on plaanis küllalt kummalistel alustel toimiv kliendisuhe AvtoVAZiga maksku mis maksab taastada. LADAde tootmine Venemaal jätkub pärast mõningaid vapustusi kindlasti ja küllalt tõenäoliselt varustab neid turvavöödega Norma.

Möödunud teisipäeval jõudis börsile Pro Kapitali aktsia. Ettevõtte ja sellest tulenevalt ka aktsia potentsiaali näitab kas või fakt, et turukapitalisatsioonilt kerkis aktsia kogu börsisüsteemi ulatuses 690 mln krooniga kolmandale kohale, jäädes alla vaid kahe suurpanga aktsiale. Suuruselt järgmise kapitalisatsiooniga aktsia jääb maha juba enam kui kaks korda. Erilist kauplemist Pro Kapitali aktsiaga möödunud nädalal siiski ei toimunud -- registreeritud kolme tehingu kogukäive ulatus 1,26 mln kroonini.

Hansapanga superkäivete ära langedes tõusis pangasektoris suurema tähelepanu alla Forekspank, kes toimetas agaralt ülemöödunud nädala lõpus toimunud kinnise emissiooniga. Esmaspäeval päeva võrra pikendatud emissioon jäi sellegi poolest täies osas märkimata. Analüütikud avaldasid imestust niigi suure osa märkimise üle, sest hind (48 kr -- turuhind hetkel 35--40 kr) ja hetke turusituatsioon emissiooni läbiviimist ei soosinud.

Forekspank üllatas turgu möödunud nädalal veel teisegi sündmusega, teatades 50,25% Investeerimispanga ostust ja hilisemast plaanist kaks panka liita. Seegi tehing pani analüütikuid õlgu kehitama. Liitumise võimalikku põhjust kommenteerides pakuti välja mitmeid võimalikke variante (turuosa võitmine, täiendav omakapital, laenuportfell), kuid ühist seisukohta ei valitsenud.