Praegu tundub parem positsioon olevat Swedbankil, ja seda kiire ning agressiivse tegevuse tõttu augustis, kui börsilt aktsiaid kokku ostes suurendati oma osalust Hansapangas veerandini.
Swedbanki ootamatu aktiviseerumine pani tegutsema ka S-E-Bankeni, kes tänu heale läbisaamisele Hansapanga asutajate ja tegevjuhtkonnaga tundis ennast seni kindlalt. Võimalik, et nad lootsid oma positsiooni ka emissiooni abil tugevdada.
S-E-Bankeni eilne teade üllatas, sest nende eesmärk omandada kolmandik Hansapangast tundub olevat raskesti teostatav, eriti veel siis, kui sellest antakse eelnevalt avalikult teada. Odavam oleks aktsiad omandada vaikselt nagu Swedbank ja alles pärast osaluse suurendamist sellest avalikkust informeerida.
Kui S-E-Banken ostaks kogu sügisese emissiooni, mis pole tõenäoline, kasvaks tema osalus 21 protsendini, ülejäänud aktsiad tuleks aga turult kokku osta. See eeldab kokkulepet mõne senise suurema aktsionäriga.
Võimalik, et selline kokkulepe on juba saavutatud, näiteks Hansapanga asutajatega, kellele kuulub kokku umbes 10% Hansapangast. Vähetõenäolisem võimalus on, et kokkulepe on saavutatud või loodetakse saavutada Swedbankiga.
Kuna eesmärk omandada kolmandik aktsiapakist on konkreetse tähtajata, siis on S-E-Banken jätnud taganemistee.
S-E-Bankeni motiiv võis olla ka Hansapanga aktsia hind kõrgele ajada, et vähendada Swedbanki huvi osaleda emissioonis. Hansapanga aktsionäride otsuse kohaselt ei tohi emiteeritavate aktsiate hind olla madalam kui 85% hinna määramisele eelnenud viie börsipäeva keskmisest aktsia sulgemishinnast.
Emissiooni aeg ja aktsia hind võib selguda juba 17. septembril, kui Helsingis toimub Hansapanga nõukogu koosolek.