Ministrid ei näe Venemaa kriisile kiiret leevendust

Põllumajandusminister Andres Varik pakkus võimaliku leevendusena ettevõtete käibevahendite puudusele riigimaksude ja kevadkülvi tagasimaksete ajatamise.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Marani sõnul nägid ministrid võimalust osta tööstuste ladudes seisev või ja juust riigireservi vaid juhul, kui kehtestataks tollid. «Täna ütlesid ministrid või riigireservi ostmise võimalusest ära, sest pole selge selle otstarbekus,» lisas pressiesindaja.

ASi Ühinenud Meiereid nõukogu esimees Enn Sokk ütles, et piimamehed soovitasid valitsusel sõlmida kokkuleppeid Venemaa suurte importijatega nagu näiteks Gazprom, et meie toiduainetööstused saaksid teha bartertehinguid.

«Arvame, et valitsusel on selle kaliibri firmadega lihtsam kokkuleppele saada,» lisas Sokk.

Piimaliit soovitas valitsusel saavutada ELiga kokkulepe Eesti võikvoodi suurendamiseks 1000 tonni aastas järgmise kolme aasta jooksul. «Siis oleks meil Vene turu kõrval alternatiiv Euroopa turuna,» ütles Enn Sokk.

Lisaks neile ettepanekutele soovisid piimamehed stabilisatsioonifondist 120 miljonit krooni, sest selle summa eest on ladudes kinni eksportvõid ja juustu.

Soku sõnul ei saanud ettevõtjad ühelegi nõudmisele selget vastust. Samas nõustus Sokk väitega, et stabilisatsioonifondist raha küsimine poleks hea lahendus, sest piimatööstuste eeskujul võivad ka teised raskustesse sattunud ettevõtted hakata sealt raha küsima.

Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas ütles, et kalaettevõtted ei küsi valitsuselt raha.