• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus soovib Lehtselt pensioni võtta

    Eesti Energia nõukogu nõunikuna töötav Lehtse ütles eile, et tema arvates peaks valitsus neist kokkulepetest kinni pidama, mis on sõlmitud. «Kuidas saab valitsus, kes on korra andnud volitused leping sõlmida, oma lubadustest tagasi astuda,» imestas Lehtse. «Kui neid kokkuleppeid poleks sõlmitud, oleks ka minu käitumine lahkumisel teine olnud.»
    Eesti Energia maksab praegu ettevõtte endisele peadirektorile igakuist toetust viie keskmise töötasu ulatuses, mis on aastas 250 000 krooni.
    Peaministri majandusnõunik, Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur ütles, et eluaegne toetus määrati Lehtsele seetõttu, et ta tuli oma ametikohalt kiiresti vabastada ja selleks tuli tema tööleping katkestada.
    Küsimusele, kas Lehtsele eluaegse toetuse määramine oli õige, vastas Vitsur, et kui tegemist on töölepingu normaalse lõpetamisega, siis ilmselt pole sellise toetuse maksmine õigustatud.
    Peaminister Mart Siimanni sõnul ei saa praegune valitsus vastutada Uudo-Rein Lehtsega 1995. aastal sõlmitud töölepingu eest, sest sellele kirjutas alla tollane energeetikaminister Arvo Niitenberg. «Niitenberg ei esindanud Lehtsega sõlmitud töölepingus riigi huve kõige paremini,» väitis Siimann.
    Aasta alguses Eesti Energia peadirektori ameti asemel ettevõtte nõukogu nõuniku kohaga leppinud Lehtse kuupalk oli peadirektorina 67 500 krooni. Lahkudes sai ta lahkumistasu 800 000 krooni.
    Mart Siimanni sõnul arutas valitsus teisipäeval ka võimalust vaidlustada Lehtsega sõlmitud leping kohtus, kuid teised valituse liikmed pidasid sellist kohtuprotsessi perspektiivituks.
    Valitsus kohustas ministeeriume, kellel on riigile kuuluvate või riigi enamusosalusega äriühingute aktsiaid, kuu aja jooksul läbi vaatama ettevõtete juhatuse liikmetega sõlmitud töölepingud.
    Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik märkis, et ükski minister ei osanud nädala alguses öelda, kas mõne riigiettevõtte endised juhid on samasuguste lepingutega kindlustatud.
    Heido Vitsur ütles, et ka tema ei tea teistest sarnast toetust saavatest riigiettevõtete juhtidest midagi. «See on ikkagi firma sisene asi ja selliseid asju ei lekitata,» väitis Vitsur.
    Mart Siimanni sõnul jääb valitsus tulevikus otsuse juurde avalikustada riigi enamusosalusega äriühingute juhatuse liikmete palgad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.