Insaiderlus peletab investoreid

Artikkel

- Uudised
- 5. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Insaiderlus peletab investoreid
Tallinna börs on langenud oma lühikese ajaloo sügavaimasse auku. Peale üldise majandusliku surutise sulatab aktsiate hindu investorite vähene usaldusväärsus -- enam ei viitsita võidelda massilise insaiderlusega.
«Kui aus mängija istub ühe kaardilaua taha koos sulidega, saab ta teistega võrdselt teha vaid ühe liigutuse -- võtta kaardid kätte,» iseloomustab Beeta Varahalduse maakler Denis Kolomenski väikeinvestorite olukorda insaiderluse võidukäigus Tallinna börsil. «Börs saaks normaalselt toimida ka väikeses ühiskonnas, kuid selleks peab investoritel olema usaldus ettevõtete vastu ja arvestatama ka väikeaktsionäride huve.»
Kolomenski nendib, et pikaajalised investorid juba ei ostagi enam aktsiaid, sest nad ei usalda seda turgu.
Igapäevased börsil tegutsejad tunnistavad ettevõtete siseinfo levimist kui suurt probleemi, mis eriti valusalt mõjub väikeinvestoritele. Samas peavad nad keeruliseks siseinfo kasutamise paljastamist ning ka joone tõmbamist, kus lõpeb maaklerite professionaalne informeeritus ja algab insaiderlus.
Viimasel kahel aastal on siseinfo kasutamise kahtlusi levitatud nii ajakirjanduses kui maaklerite seas pidevalt. Tõestatud pole aga midagi. Ehk on üks põhjus selles, et tegelikult pole insaiderid erilist võitu veel teeninud -- nende hulk on väikse börsi kohta lihtsalt liiga suur.
Insaiderluse takistamine on päris keeruline, ohkab väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi. «Ilmselt pole ka börsiettevõtetes endis sisekontroll väga tõhus, sest info lekkimine saab ju just sealt alguse. Ja seetõttu lahkuvadki börsilt väikeinvestorid ning ka suuremad tegijad hakkavad tagasi tõmbuma,» mõtiskleb ta.
Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivaski tunnistab probleemi olemasolu, kuid ta ei usu, et viimasel ajal oleks insaiderlus süvenenud, pigem on hakatud sellele rohkem tähelepanu pöörama. «Kui turg ja kasumid tõusevad, pööratakse probleemidele vähem tähelepanu,» ütleb ta.
Börsi suurima tegija Hansapanga maakler Märt Meerits peab insaiderlust rohkem hooajaliseks probleemiks, mis seostub liitumiste, ülevõtmiste ja majandustulemuste avalikustamisega.
Üle kahe aasta börsil tegutsenud Norma on üks neist, kelle suhtes on insaiderluse kahtlus tekkinud.
Kolomenski toob näiteks Norma aktsia kukkumise, millele järgneb peagi teade, et ettevõte tühistas kasumiprognoosi. «Siin on ju selge, et kusagilt on midagi välja imbunud,» ägestub ta.
«Meile pole selles suhtes mingeid süüdistusi esitatud ja pole ka ühtegi konkreetset juhtu, kust oleks näha, et meie aktsiaga kaubeldes on kasutatud siseinfot,» väidab ettevõtte finantsdirektor Peep Pihotalo. «Konfidentsiaalset infot valdavad isikud on andnud ka allkirja sellise info hoidmise suhtes.»
Väärtpaberiinspektsiooni enda sees ei tohi Mägi korralduse kohaselt keegi omada väärtpaberiportfelli. «Kontroll selle üle on väga lihtne, sest meil on nii väike kollektiiv, et ma näen kohe, kui keegi hakkab arvutist närviliselt aktsiahindade liikumist jälgima,» selgitab Mägi.
Meerits nendib, et ka kõige paremini kaitstud info võib jõuda inimesteni, kellel seda sugugi pole vaja teada. «Hansapangas on see sisemine Hiina müür ikka päris kõva, raamatupidamine ja muud finantsosakonnad seisavad teistest niivõrd eraldi,» ütleb Meerits. «Meie maaklerite motiveeritus siseinfo kasutamiseks peaks olema nullilähedane.»
Ideaalis peaksid börs ja väärtpaberiinspektsioon jälgima süstemaatiliselt turul toimuvat, selgitama välja ebakorrapärasused ja asuma siis neid sügavuti uurima.
«Midagi saab teha ka praegu, kuid meil pole ligipääsu infole,» väidab Tiivas. «Börs on kui klubi, mille liikmed järgivad selle reegleid ja sanktsioone saab rakendada vaid liikmete suhtes.»
Kevadel tekkinud plaan luua börsi järelevalvekomisjon on siiani teostamata.
«Just mõni päev tagasi saatsin turuosalistele ja potentsiaalsetele klientidele laiali komisjoni reglemendi kommentaaride saamiseks. Minu eesmärk on see komisjon tööle panna,» kinnitab Tiivas.
Komisjonis on kava kohaselt 5--7 liiget, kes tulevad väärtpaberi-, panga- ja kindlustusinspektsioonist. Samuti kuuluvad komisjoni advokaatide ja audiitorite esindaja.
Kuni komisjon sanktsioone rakendama hakkab, peab aga insaiderlusega Tallinna börsil leppima. Just nagu aktsiahindade langusegagi.
- Börsiettevõte on kohustatud tagama, et konfidentsiaalne info oleks kättesaadav vaid isikutele, kellele see on vajalik tavapäraste tööülesannete täitmiseks ning kellel on selle nõudmiseks seaduslik alus.
- Konfidentsiaalset infot omaval isikul on keelatud seda avaldada kolmandatele isikutele, väljaarvatud seadusega ettenähtud korras.
- Ettevõte peab pidama nimekirja konfidentsiaalset infot omavatest isikutest ja edastama selle börsile viimase nõudmisel.
- Konfidentsiaalse info omajatel on keelatud selle põhjal ettevõtte väärtpaberitega oma nimel või vahendajate kaudu tehinguid teha kuni vastava info avalikustamiseni.
12.1996--01.1997
Mitmed rahandusministeeriumi kõrged ametnikud ostavad Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumise eel suurtes kogustes Ühispanga aktsiaid.
05.1997
Rakvere lihakombinaadi aktsia teeb börsil superkäivet enne börsiteadet, et RLK omandas 67% Riia lihatööstuse aktsiatest.
09.1997
Foreksi Väärtpaberite portfellihaldur Peeter Teder süüdistab väärtpaberiinspektsiooni tollast juhataja abi I. Jakobsoni in- saiderluses ja turuga manipuleerimises. Teder vallandatakse.
02.1998
Tekivad kahtlused siseinfo kasutamises seoses Baltika ja Klementi ning Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisega.
03.1998
Ilma nähtava põhjuseta sööstavad üles Merko ja EMV aktsiate hinnad nädal enne ettevõtete ühinemisteate avaldamist.
09.1998
Norma aktsia hind hakkab tõusma enne võlgnevuse vähenemise teadet.
Börs kahtlustab siseinfot Forekspanga aktsiatega kauplemisel enne Investeerimispangaga ühinemisteate avaldamist.
Hetkel kuum