Riik maksab põllumeestele ikalduse kinni

«Valitsus ei toeta selle raha võtmist stabilisatsioonifondist, kuid põhimõtteliselt oleme me kahjude hüvitamise poolt,» ütles rahandusminister Mart Opmann eile. «Tubakaaktsiisi tõstmine on kõige tõenäolisem katteallikas sellele summale. Stabilisatsioonifond jääb viimaseks alternatiiviks. Pigem on vaja fondi säilitada ja tugevdada, kui sealt raha võtta.»

Valitsus on saatnud riigikogu menetlusse tubakaaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, mille jõustumise korral tõuseks aktsiis detsembrist ühe krooni võrra paki pealt. Põllumeestele toetuse saamiseks kavatseb valitsus lisada pakile aktsiisi veel ühe krooni võrra. Eestis tõmmatakse sigaretifirma Swedish Match Eesti andmetel aastas umbes 140 miljonit pakki sigarette, seega saaks riik aastaga sama suitsetamistaseme säilides maksimaalselt 140 miljonit krooni. Samas prognoosis Swedish Match Eesti peadirektor Raigo Roosve juba praegu kavandatud ühekroonise aktsiisitõusu korral maksu alalaekumist 200 miljoni krooni võrra.

Talupidajate keskliidu hinnangul ulatuvad põllumajanduse kahjud tänavu 3,6 miljardi kroonini. Selline kahju on tekkinud arvestades tänavuaastast piima, liha ja teravilja kokkuostuhindade langust.

Põllumajandusminister Andres Variku hinnangul pole tänavune aasta katastroofiaasta. «Minu meelest on katastroof midagi hullemat -- üleujutused ja paduvihmad näiteks, mis kogu saagi hävitavad,» ütles Varik. «Praegu on tegemist ikaldusega, mitte katastroofiga.»

Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul peaks riigikogu katastroofiaasta välja kuulutama sellepärast, et see annaks valitsusele vabad käed põllumeeste probleemide lahendamiseks.

Ikalduskahjude kompenseerimisel võrdleb riik viimase viie viljasaagi kolme parimat saaki tänavuse saagiga. Kui tänavune saak jääb nendele kolmele saagile üle 30 protsendi alla, siis kompenseeritakse põllumehele tekkinud kahju.

Varik käis ka lossi ees põllumeestega kohtumas ja ütles, et mõistab maameeste muret. «Nende nõudmistes pole midagi ületamatut,» sõnas ta. «Õigustatud nõudmised.»

Tegelikult võiksid kõik Eesti inimesed ja ettevõtjad minna Toompeale valitsuselt toetust nõudma.

Eestlased on usin õppija rahvas ja küllap õpitakse kiiresti, kuidas Euroopa Liidust põllumajanduse tarvis raha küsimine käib.

Järgmisena võiksid Toompeale minna finantsturgudel kahju kannatanud väikeinvestorid, kelle jaoks see aasta on olnud tõeline katastroofiaasta.

Kui oleks aega, võiks isegi minekut kaaluda.

Minul tekib küll küsimus, miks mina maksumaksjana peaksin kinni maksma kellegi teise kahjud.

Möödunud suvi ei olnud traditsiooniline ja tõepoolest oleks kõigi elualade inimestel põhjust minna valitsuselt toetust nõudma.

Iga toetus on nagu taevamanna ja turismifirmadel poleks midagi selle vastu, kui keegi raha jagaks.

See suvi oli ka Hansateele tagasihoidlik ning meilgi oleks põhjust toetust nõuda.

Toompeal piketeerimine sarnaneb rohkem lastemängudega, mistõttu turismifirmadel ei ole plaanis seda teha.

Jagan täielikult seda arvamust, et kõigil ettevõtjatel oleks sel aastal põllumeeste eeskujul õigus valitsuselt toetust nõuda. Hotellide omanikel ei ole küll plaani Toompeale piketeerima minna.

Tallinna hotellides ei ole vihmane suvi oluliselt täituvust vähendanud, sest ostu ja lõbuturiste ikka jätkub. Halvemas olukorras on väljaspool Tallinna asuvad hotellid, sest vihmane suvi peletas turiste eemale.

Kogu aeg räägitakse sellest, et kõik kulud tuleb viia vastavusse Euroopa Liidu standarditega. Olgu see siis elektrienergia hind või mingi muu toode.

Põllumehi toetatakse igas riigis, seega tuleb põllumajandust toetada ka meil. Pole loogiline, et põllumajandus saaks elada ilma toetuseta, sest klimaatilised tingimused on meil palju kehvemad kui Kesk-Euroopa maades.

Ma ei näe põhjust, miks meie põllumees peaks olema targem ja haritum kui näiteks saksa põllumees. Probleem on pigem selles, kuidas mitte toetada luusereid, kes ei tahagi midagi teha.