Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik maksab põllumeestele ikalduse kinni

    225 mln krooni tubakaaktsiisist pole reaalne

    «Valitsus ei toeta selle raha võtmist stabilisatsioonifondist, kuid põhimõtteliselt oleme me kahjude hüvitamise poolt,» ütles rahandusminister Mart Opmann eile. «Tubakaaktsiisi tõstmine on kõige tõenäolisem katteallikas sellele summale. Stabilisatsioonifond jääb viimaseks alternatiiviks. Pigem on vaja fondi säilitada ja tugevdada, kui sealt raha võtta.»
    Valitsus on saatnud riigikogu menetlusse tubakaaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, mille jõustumise korral tõuseks aktsiis detsembrist ühe krooni võrra paki pealt. Põllumeestele toetuse saamiseks kavatseb valitsus lisada pakile aktsiisi veel ühe krooni võrra. Eestis tõmmatakse sigaretifirma Swedish Match Eesti andmetel aastas umbes 140 miljonit pakki sigarette, seega saaks riik aastaga sama suitsetamistaseme säilides maksimaalselt 140 miljonit krooni. Samas prognoosis Swedish Match Eesti peadirektor Raigo Roosve juba praegu kavandatud ühekroonise aktsiisitõusu korral maksu alalaekumist 200 miljoni krooni võrra.
    Talupidajate keskliidu hinnangul ulatuvad põllumajanduse kahjud tänavu 3,6 miljardi kroonini. Selline kahju on tekkinud arvestades tänavuaastast piima, liha ja teravilja kokkuostuhindade langust.
    Põllumajandusminister Andres Variku hinnangul pole tänavune aasta katastroofiaasta. «Minu meelest on katastroof midagi hullemat -- üleujutused ja paduvihmad näiteks, mis kogu saagi hävitavad,» ütles Varik. «Praegu on tegemist ikaldusega, mitte katastroofiga.»
    Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul peaks riigikogu katastroofiaasta välja kuulutama sellepärast, et see annaks valitsusele vabad käed põllumeeste probleemide lahendamiseks.
    Ikalduskahjude kompenseerimisel võrdleb riik viimase viie viljasaagi kolme parimat saaki tänavuse saagiga. Kui tänavune saak jääb nendele kolmele saagile üle 30 protsendi alla, siis kompenseeritakse põllumehele tekkinud kahju.
    Varik käis ka lossi ees põllumeestega kohtumas ja ütles, et mõistab maameeste muret. «Nende nõudmistes pole midagi ületamatut,» sõnas ta. «Õigustatud nõudmised.»
    Tegelikult võiksid kõik Eesti inimesed ja ettevõtjad minna Toompeale valitsuselt toetust nõudma.
    Eestlased on usin õppija rahvas ja küllap õpitakse kiiresti, kuidas Euroopa Liidust põllumajanduse tarvis raha küsimine käib.
    Järgmisena võiksid Toompeale minna finantsturgudel kahju kannatanud väikeinvestorid, kelle jaoks see aasta on olnud tõeline katastroofiaasta.
    Kui oleks aega, võiks isegi minekut kaaluda.
    Minul tekib küll küsimus, miks mina maksumaksjana peaksin kinni maksma kellegi teise kahjud.
    Möödunud suvi ei olnud traditsiooniline ja tõepoolest oleks kõigi elualade inimestel põhjust minna valitsuselt toetust nõudma.
    Iga toetus on nagu taevamanna ja turismifirmadel poleks midagi selle vastu, kui keegi raha jagaks.
    See suvi oli ka Hansateele tagasihoidlik ning meilgi oleks põhjust toetust nõuda.
    Toompeal piketeerimine sarnaneb rohkem lastemängudega, mistõttu turismifirmadel ei ole plaanis seda teha.
    Jagan täielikult seda arvamust, et kõigil ettevõtjatel oleks sel aastal põllumeeste eeskujul õigus valitsuselt toetust nõuda. Hotellide omanikel ei ole küll plaani Toompeale piketeerima minna.
    Tallinna hotellides ei ole vihmane suvi oluliselt täituvust vähendanud, sest ostu ja lõbuturiste ikka jätkub. Halvemas olukorras on väljaspool Tallinna asuvad hotellid, sest vihmane suvi peletas turiste eemale.
    Kogu aeg räägitakse sellest, et kõik kulud tuleb viia vastavusse Euroopa Liidu standarditega. Olgu see siis elektrienergia hind või mingi muu toode.
    Põllumehi toetatakse igas riigis, seega tuleb põllumajandust toetada ka meil. Pole loogiline, et põllumajandus saaks elada ilma toetuseta, sest klimaatilised tingimused on meil palju kehvemad kui Kesk-Euroopa maades.
    Ma ei näe põhjust, miks meie põllumees peaks olema targem ja haritum kui näiteks saksa põllumees. Probleem on pigem selles, kuidas mitte toetada luusereid, kes ei tahagi midagi teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.