- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
HF ei maksa tänavu lisaintressi
Praegust majanduslikku olukorda arvestades oleks mõistlik selle aasta teise poolaasta eest lisaintressi mitte maksta, ütles Hüvitusfondi nõukogu esimees Jürgen Ligi.
Ligi lisas, et küsimust ei ole fondi nõukogus seni veel arutatud, kuid fond peab hakkama käituma konservatiivsemalt, kui seda seni on tehtud.
Lisaintresside maksmise kinnitab fondi nõukogu juhatuse ettepanekul ja lisaintressi suurus sõltub fondi majandustulemustest. Kui fond on eelneval perioodil saanud kahjumit, siis lisaintressi arvutamise eeskirja kohaselt lisaintressi ei maksta.
Sel aastal peab fond maksma obligatsioonidele intressimakseid ligi 13 miljonit krooni.
Fond on emiteerinud obligatsioone 447 mln krooni eest.
Fondi põhikapital oli 9. oktoobri seisuga 1,2 miljardit krooni. Hüvitusfondi juhatuse esimehe asendaja Margus Uudami sõnul on Hüvitusfondi obligatsioonide omanike nõuded tagatud vaatamata jooksva aasta tegevuskahjumile.
Hüvitusfondi võimalikku kahjumit on hinnatud esialgu välja öeldud 200 miljonist kroonist poole suuremaks ehk kuni 400 miljoni krooniseks.
Eesti Päevalehele antud intervjuus lausus Ligi, et sellises summas kahjumiga jääks fond ka riigi ees kahjumisse.
Ligi lausus eile, et arvestades Hüvitusfondi seotust väärtpaberituruga, Venemaa turu sulgumisele tundlike projektidega ja pangandusega, võib lõplik kahjusumma ületada 200 miljoni krooni piiri, kuid mitte kaks korda.
Audiitori ettepanekul on esimese poolaasta majandustulemuste auditeerimine peatatud kuni käimasoleva täiendava juriidilise ekspertiisi tulemuste selgumiseni. Ekspertiis puudutab tuletistehinguid, mille tulemusena võib Hüvitusfond saada täiendavalt kahju kuni 80 miljonit krooni. Pärast ekspertiisi jätkub fondi majandustulemuste auditeerimine ning selgub fondi tegelik kahjum.
Eelmise aasta novembris sõlmis Hüvitusfond Ühispangaga ühe lepingu, mis pidi realiseeruma selle aasta mais. Vastastikusel kokkuleppel see leping tühistati veel sõlmimise päeva õhtul. Vastasel korral oleks Ühispank saanud 80 mln krooni kahjumit.
Hetkel kuum
Ühispanga korporatiivpanganduse direktor Margus Kangro lausus, et ei saa kommenteerida klientidega sõlmitud lepinguid. «Mingeid tehinguid me tegime, kuid see lõpetati,» lisas ta.
Kangro märkis, et Ühispanga alustatud läbirääkimised Hüvitusfondi tütarfirma HF Kapitali ostmiseks ei ole veel mingi lahendini ega kokkuleppeni jõudnud.
Septembris sai Ühispank Hüvitusfondilt 42,5 mln kroonise allutatud laenu tähtajaga seitse aastat.
Tallinna väärtpaberibörsil sooritati obligatsioonidega eile harjumatult palju tehinguid. Umbes paarikümnes tehingus vahetas omanikku 3308 võlakirja ja hind langes kõigil seeriatel, VIII seeria obligatsioonidel üle 70 protsendi.
100kroonise nimiväärtusega obligatsioonide kõrgeim hind oli eile IX seeria obligatsioonidel, 75 krooni.
IX seeria garanteeritud intress on kolme kuu Talibor+1,5%, mis eelmise nädala pankadevahelise rahaturu intressi arvestades oleks ligi 19 protsenti.
Selle aasta esimese poolaasta eest maksis Hüvitusfond obligatsioonidele lisaintressi 1,94 protsenti, mis koos seitsmeprotsendilise intressiga teeb koguintressiks 8,94 protsenti.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele