• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
Arengumaades elab 4,4 miljardit elanikku ehk 75% maailma rahvastikust. Nende majanduse kogutoodangu väärtus on ca 56 000 miljardit Eesti krooni, mis moodustab maailma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 16%.
Need arvud loovad ettekujutuse ülemaailmse heaolu jagunemisest. Nagu näitab ÜRO statistika, on varanduslik ebavõrdsus viimastel kümnenditel järsult kasvanud. Kui 1965. a oli SKT inimese kohta rikastes G7 riikides 20 korda suurem kui arengumaades, siis 1995. a oli vahe kasvanud juba 39kordseks. Järelikult rikkad muutuvad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.
Raha ei ole päris sobiv heaolu mõõdupuu, sest näiteks sada krooni võib olla eri riikides eri väärtusega, sõltuvalt kohalikust hinnatasemest. Hoopis parema tulemuse saame, kui vaatame, mida selle raha eest saab tarbida.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele