Esiteks, kui aruannetest selgub, et ettevõtte vara on langenud alla poole registrisse kantud osa- või aktsiakapitalist või alla kehtestatud kapitali miinimummäära.
Teine võimalus ettevõtte eksistents lõpetada on siis, kui see ei esita kahe aasta jooksul oma tegevusaruannet. Sundlikvideerimisele lähevad firmad ka siis, kui äriregister saab jälile nende ahelasutamisele, kus ühte ja sama vara on kasutatud mitmete firmade loomisel kapitali sissemaksena.
«See on tahtlik valeandmete esitamine, mille eest võib kelmi kriminaalvastutusele võtta,» selgitab Peep, «karistuse maksimummääraks on kolm aastat vabadusekaotust.»
Lugedes seaduslikud äriregistri puhastamise võimalused ette, märgib Peep, et tegelikkuses on seda siiski vähe tehtud. Äriregistri peamine töökoormus läks seni sellele, et tulla toime ettevõtete registrist äriregistrisse kantavate firmade ümberregistreerimise tähtaegadega.
Tallinna ettevõtete maksuametile on aga viimasel ajal loodud ettevõtete tegevusest parem mulje jäänud. 4415st eelmisel aastal registreeritud ettevõttest ei esitanud aasta lõpuks tegevusaruannet 1800. Kuid ka viimastest on pooled tööle hakanud, mullu loodud ettevõtetest on praeguseks soiku jäänud vaid 970. Mõne aja möödudes näitab enamik maksuametile äritegevust, räägib Tallinna ettevõtete maksuameti direktori asetäitja Tatjana Vallner.
Tema hinnangul peaks suurem uute ettevõtete registreerimise laine alles ees olema.