• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 19.11.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurim kahju Maapanga krahhist

Alates 1992. aastast on ministeeriumid ja maavalitsused Maapanka arvesse võtmata kaotanud kommertspankade pankrotistumistega vaid 98 miljonit krooni.
Väiksemad summad on jäänud Tartu Kommertspanga ja Sotsiaalpanga kõrval ka Pärnu Kommertspanka, Innovatsioonipanka, EVEA Panka, Lääne-Eesti Panka, Otepää Ühispanka ja INKO Balti Panka.
Suuremad kaotajad Tartu Kommertspanga puhul olid sotsiaalministeerium 835 000 krooni ja välisministeerium 340 000 krooniga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Sotsiaalpanka, kus hoiti praktiliselt kõigi riigiasutuste raha, jäid tunduvalt suuremad summad -- sotsiaalministeeriumil 3,1 miljonit krooni ning teede- ja sideministeeriumil 828 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi sõnul on see aga raha, mida suure tõenäosusega tagasi ei saada. Riigiasutused on tema andmetel vähemasti Tartu Kommertspanka jäänud eelarveraha lootusetuks tunnistanud ja oma bilansist välja arvanud, ehkki võlg jääb üles. Ka Sotsiaalpanka jäänud raha kavatsetakse Lellepi sõnul riigiasutuste bilansist välja kanda.
Kogu kaotatud summa -- miljard krooni on Lellepi sõnul küll ehmatav, kuid suurem osa sellest langeb Eesti Maapanga arvele. Tema ütlusel on see ainus pank, kust pankrotivara müügist võib riik midagi ka tagasi saada. Isegi kui kogu pankrotiprotsess kestab aastaid, nagu pankrotihaldurid ennustavad, siis mingi raha vara müügist laekub juba varem. «Ei ole mõtet neli aastat hoida seda raha kinni,» lausus Lellep.
Lellepi sõnul olid varasemad pankadesse jäänud rahad jooksvatel arvetel, tähtajalisi deposiite siis ei olnud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele