Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurim kahju Maapanga krahhist
Alates 1992. aastast on ministeeriumid ja maavalitsused Maapanka arvesse võtmata kaotanud kommertspankade pankrotistumistega vaid 98 miljonit krooni.
Väiksemad summad on jäänud Tartu Kommertspanga ja Sotsiaalpanga kõrval ka Pärnu Kommertspanka, Innovatsioonipanka, EVEA Panka, Lääne-Eesti Panka, Otepää Ühispanka ja INKO Balti Panka.
Suuremad kaotajad Tartu Kommertspanga puhul olid sotsiaalministeerium 835 000 krooni ja välisministeerium 340 000 krooniga.
Eesti Sotsiaalpanka, kus hoiti praktiliselt kõigi riigiasutuste raha, jäid tunduvalt suuremad summad -- sotsiaalministeeriumil 3,1 miljonit krooni ning teede- ja sideministeeriumil 828 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi sõnul on see aga raha, mida suure tõenäosusega tagasi ei saada. Riigiasutused on tema andmetel vähemasti Tartu Kommertspanka jäänud eelarveraha lootusetuks tunnistanud ja oma bilansist välja arvanud, ehkki võlg jääb üles. Ka Sotsiaalpanka jäänud raha kavatsetakse Lellepi sõnul riigiasutuste bilansist välja kanda.
Kogu kaotatud summa -- miljard krooni on Lellepi sõnul küll ehmatav, kuid suurem osa sellest langeb Eesti Maapanga arvele. Tema ütlusel on see ainus pank, kust pankrotivara müügist võib riik midagi ka tagasi saada. Isegi kui kogu pankrotiprotsess kestab aastaid, nagu pankrotihaldurid ennustavad, siis mingi raha vara müügist laekub juba varem. «Ei ole mõtet neli aastat hoida seda raha kinni,» lausus Lellep.
Lellepi sõnul olid varasemad pankadesse jäänud rahad jooksvatel arvetel, tähtajalisi deposiite siis ei olnud.