• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Importijate litsentsiraha läheb veterinaarteenistusele

    Toiduainete importijaid on Eestis kuni tuhatkond, seega koguneb ühekordsest litsentsitasust umbes 20--25 miljonit krooni. Valitsus tahab selle raha suunata veterinaarse järelevalve täiendamiseks piiril. Välisministeeriumi asekantsleri Clyde Kulli sõnul on selline litsentsitasu ülekohus ettevõtjate vastu.
    «Selleks on raha tõesti vaja, aga seda ei tohi võtta ettevõtjate taskust. Lõpuks maksab selle litsentsi kinni see välisfirma, kes siia oma toidukaupa saadab,» rääkis Kull.
    Importijate litsentsimine on tema sõnul praegusel kujul tervikuna vastuolus maailma kaubandusorganisatsiooni WTO tõekspidamistega ja võib saada Eestile takistuseks läbirääkimistel.
    Riigilõiv saab WTO vastava artikli järgi olla ainult teenusega seotud kulude katteks, jätkas ta. Teenusega seotud kulud on põllumajandusministeeriumist saadud andmetel üksnes 151 krooni, märkis Kull.
    Vastuolu WTOga on Kulli sõnul ka selles, et litsentseerimise nõuded importijatele pole ühesugused kodumaiste toodete ladustajatega. «Tegemist on võõramaise toodangu tootja diskrimineerimisega,» märkis Kull. Litsentseerimise kord on väga üldsõnaline, mis annab võimaluse ametniku omavoliks.
    Kulli hinnangul võimaldab sellisel kujul litsentseerimine alustada importijatel kohtuasju, mille valitsus kindlasti kaotaks.
    Tartu hulgifirma Vender omanik Kalle Kõverjalg ütles, et Tartu importijate seas valitseb samuti hämming litsentseerimise korra vastu ja häirib see, et pole täpselt arusaadav, missugused muudatused on tulemas.
    «Mida tähendavad need niinimetatud euroload, mida litsentsi saamine justkui eeldab,» jätkas Kõverjalg. Tema sõnul on võimatu leida lühikese aja jooksul raha lisainvesteeringuteks ja paljud väiksemad hulgifirmad surevad välja.
    Kõverjalg lisas, et ei ole nõus oma rahaga toetama piiri veterinaarsüsteemi, kus koheldakse importijaid tihti alandavalt ja tehakse neile kauba üle piiri toomine võimalikult ebamugavaks.
    Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo kinnitas, et nõuded toiduainete hoidmisele ja käitlemisele on ühesugused nii importijatele kui kodumaise toidukauba vahendajatele.
    Ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et WTO järgi peab veterinaarinspektsiooni kulud katma kontrollitav ise, see ongi teenuse osutamine. Tasud ei tohi lihtsalt neid kulutusi ületada, aga selle põhimõtte me täidame, lausus Kevvai. Seni on riik tema sõnul importijate eest kõik need kulud tasunud, ehitanud välja piiriveterinaarpunktid ja maksnud järelevalveteenistuse eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.