Importijate litsentsiraha läheb veterinaarteenistusele

Riigilõiv saab WTO vastava artikli järgi olla ainult teenusega seotud kulude katteks, jätkas ta. Teenusega seotud kulud on põllumajandusministeeriumist saadud andmetel üksnes 151 krooni, märkis Kull.

Vastuolu WTOga on Kulli sõnul ka selles, et litsentseerimise nõuded importijatele pole ühesugused kodumaiste toodete ladustajatega. «Tegemist on võõramaise toodangu tootja diskrimineerimisega,» märkis Kull. Litsentseerimise kord on väga üldsõnaline, mis annab võimaluse ametniku omavoliks.

Kulli hinnangul võimaldab sellisel kujul litsentseerimine alustada importijatel kohtuasju, mille valitsus kindlasti kaotaks.

Tartu hulgifirma Vender omanik Kalle Kõverjalg ütles, et Tartu importijate seas valitseb samuti hämming litsentseerimise korra vastu ja häirib see, et pole täpselt arusaadav, missugused muudatused on tulemas.

«Mida tähendavad need niinimetatud euroload, mida litsentsi saamine justkui eeldab,» jätkas Kõverjalg. Tema sõnul on võimatu leida lühikese aja jooksul raha lisainvesteeringuteks ja paljud väiksemad hulgifirmad surevad välja.

Kõverjalg lisas, et ei ole nõus oma rahaga toetama piiri veterinaarsüsteemi, kus koheldakse importijaid tihti alandavalt ja tehakse neile kauba üle piiri toomine võimalikult ebamugavaks.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo kinnitas, et nõuded toiduainete hoidmisele ja käitlemisele on ühesugused nii importijatele kui kodumaise toidukauba vahendajatele.

Ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et WTO järgi peab veterinaarinspektsiooni kulud katma kontrollitav ise, see ongi teenuse osutamine. Tasud ei tohi lihtsalt neid kulutusi ületada, aga selle põhimõtte me täidame, lausus Kevvai. Seni on riik tema sõnul importijate eest kõik need kulud tasunud, ehitanud välja piiriveterinaarpunktid ja maksnud järelevalveteenistuse eest.