Importijate litsentsiraha läheb veterinaarteenistusele

Toiduainete importijaid on Eestis kuni tuhatkond, seega koguneb ühekordsest litsentsitasust umbes 20--25 miljonit krooni. Valitsus tahab selle raha suunata veterinaarse järelevalve täiendamiseks piiril. Välisministeeriumi asekantsleri Clyde Kulli sõnul on selline litsentsitasu ülekohus ettevõtjate vastu.

«Selleks on raha tõesti vaja, aga seda ei tohi võtta ettevõtjate taskust. Lõpuks maksab selle litsentsi kinni see välisfirma, kes siia oma toidukaupa saadab,» rääkis Kull.

Importijate litsentsimine on tema sõnul praegusel kujul tervikuna vastuolus maailma kaubandusorganisatsiooni WTO tõekspidamistega ja võib saada Eestile takistuseks läbirääkimistel.

Riigilõiv saab WTO vastava artikli järgi olla ainult teenusega seotud kulude katteks, jätkas ta. Teenusega seotud kulud on põllumajandusministeeriumist saadud andmetel üksnes 151 krooni, märkis Kull.

Vastuolu WTOga on Kulli sõnul ka selles, et litsentseerimise nõuded importijatele pole ühesugused kodumaiste toodete ladustajatega. «Tegemist on võõramaise toodangu tootja diskrimineerimisega,» märkis Kull. Litsentseerimise kord on väga üldsõnaline, mis annab võimaluse ametniku omavoliks.

Kulli hinnangul võimaldab sellisel kujul litsentseerimine alustada importijatel kohtuasju, mille valitsus kindlasti kaotaks.

Tartu hulgifirma Vender omanik Kalle Kõverjalg ütles, et Tartu importijate seas valitseb samuti hämming litsentseerimise korra vastu ja häirib see, et pole täpselt arusaadav, missugused muudatused on tulemas.

«Mida tähendavad need niinimetatud euroload, mida litsentsi saamine justkui eeldab,» jätkas Kõverjalg. Tema sõnul on võimatu leida lühikese aja jooksul raha lisainvesteeringuteks ja paljud väiksemad hulgifirmad surevad välja.

Kõverjalg lisas, et ei ole nõus oma rahaga toetama piiri veterinaarsüsteemi, kus koheldakse importijaid tihti alandavalt ja tehakse neile kauba üle piiri toomine võimalikult ebamugavaks.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo kinnitas, et nõuded toiduainete hoidmisele ja käitlemisele on ühesugused nii importijatele kui kodumaise toidukauba vahendajatele.

Ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et WTO järgi peab veterinaarinspektsiooni kulud katma kontrollitav ise, see ongi teenuse osutamine. Tasud ei tohi lihtsalt neid kulutusi ületada, aga selle põhimõtte me täidame, lausus Kevvai. Seni on riik tema sõnul importijate eest kõik need kulud tasunud, ehitanud välja piiriveterinaarpunktid ja maksnud järelevalveteenistuse eest.