Mida on vaja odavaks videokonverentsiks Interneti teel

Interneti kaudu saab videokonverentsi pidada äärmiselt väikeste kulutustega. Vajalikud tehnilised vahendid on heliga arvuti koos kaameraga ning internetiühendus.

Helikaardi valikul on eelistatud full-duplex (kahepoolsed) kaardid, mille abil saab samaaegselt heli saata ja vastu võtta. Tänapäeval naljalt teistsuguseid ei leiagi. Videokonverentsiks sobib hästi kasutada selliseid kõrvaklappe, millel on ka mikrofon küljes.

Odavamad kaamerad (ca 1700 krooni) on sellised, mida saab ühendada arvuti paralleelporti (sinnasamasse, kuhu ühendatakse printer). Sellised kaamerad ei ole eriti kvaliteetse pildiga. Eeliseks on neil aga lihtne ühendamine igasuguse, ka sülearvutiga. Pentium 75 MHz protsessoriga töötab ta juba päris kenasti.

Kallimad lahendused koosnevad kahest osast: arvutisse paigaldatavast kaamerakaardist ja kaameraosast ehk optikast. Sellise kaamerakaardi külge saab tihti ühendada ka videomaki ja käsikaamera. Kaamerakaart võib sisaldada ka helikaarti.

Tarkvarast võib Windowsi kasutajatele soovitada Microsoft NetMeetingut. See on laialt levinud ja tema abil saab peale heli ja pildi vahendamise suhelda ka tekstiaknasse (Chat) kirjutades ning jooniseaknasse (Whiteboard) joonistades. Akende sisu on kõigile konverentsis osalejatele nähtav. Samuti on MS NetMeeting hea vahend rühmatöö organiseerimiseks. Tema abil on teistele konverentsipooltele võimalik jagada vaatamiseks ja kasutamiseks oma arvutis avatud rakendusi ehk töökeskkonda. Kui kaamerat pole käepärast, siis võib sama süsteemi kasutada internetitelefonina. Kui ka helikaarti pole, säilivad ikkagi võimalused suhelda teksti- ja jooniseakna ning rakenduste jagamise kaudu, mis pole kriitiline ka internetiühenduse kiiruse suhtes.

Internetiühenduseks sobib nii püsiühendus kui ka sissehelistamisühendus (Dial-in). Kui püsiühendus on raadiokanalite kaudu, võib olla probleeme seoses raadiokanali aparatuuris tekkivate võimalike viivitustega.

Päris kenasti käib videokonverents üle tavalise Interneti sissehelistamisteenuse 28,8 Kb/s modemiga. Kiiremate sidevahenditega on pildi liikumine kiirem ja nii pildi kui heli kvaliteet parem, aeglasemate kanalitega meenutab side ülekannet kosmosejaamast. Nauditava tulemuse saab, kui kasutada internetiühenduse loomiseks ISDNi. 64Kb/s kanali kiiruse juures võib juba pilti suurendada ja kujutis liigub sujuvamalt. Tarkvaraliselt on võimalik seada, kas eelistatakse parema kvaliteediga aeglasemat kujutist või udusemat, aga kiiremini liikuvat pilti.

Internetiühenduse kvaliteedi suhtes on heli kõige tundlikum. Kui ühendus kehvaks läheb, siis kõige rohkem häirib heli katkendlikkus. Pildi ajutine seiskumine ei ole nii häiriv, samuti pole hullu, kui mõne akna sisu oodatust pisut kauem uueneb.

Süsteemi põhiliseks puuduseks võib nimetada asjaolu, et internetivõrgu kiirus ei pruugi olla igas vajalikus lõigus piisavalt stabiilne. Sissehelistamisühenduse kasutajat pole võimalik selle süsteemi abil leida ajal, mil ta pole Internetiga ühenduses. Kui osapoolte vahel on kokku lepitud ajad, millal kohtutakse, siis saab kasvõi kõik koosolekul osalejad kokku ühendada. MS NetMeeting 2.1 võimaldab heli ja pildiga suhelda korraga kahe osapoole vahel, Chat, Whiteboard ja teised rakendused on nähtavad ka teistele samal konverentsiliinil olijatele.

Autor: Urmo Peterson