Sonera omanikud

õiguse liiga odavalt. Samuti on negatiivne see, et telekommunikatsiooniäris säilib monopol.

Kõige parem lahendus oleks olnud erastada Telekomi osalused Eesti Telefonis ja Eesti Mobiiltelefonis (EMT) eraldi. Selle variandi miinuseks on, et aktsiaid poleks saanud müüa börsi kaudu, vaid kontrollpakile oleks tulnud korraldada kirjalik enampakkumine. Tõenäoliselt oleks hiljem nende firmade omanikud olnud huvitatud ka osa aktsiate emiteerimisest börsil.

Telekomi tervikuna müües oleks tulnud kõigepealt konkursi teel kaasata strateegiline investor ja pärast seda müüa aktsiad börsi vahendusel. Eesti Telekomi ehk 51% suuruse osaluse väärtuseks Eesti Telefonis ja EMTs hinnati 8--12 miljardit krooni. Pärast aktsia-

vahetust peaks Telekomi väärtus olema kaks korda tõusnud, sest nüüd kuuluvad Telekomile kõik Eesti Telefoni ja EMT aktsiad.

Teede- ja sideminister Raivo Vare kinnitusel tõsteti aktsiavahetusega Telekomi hinda. Arvestades Telekomi turuväärtust enne struktuuri muutmist, peaks riik nüüd teenima 23,7 protsendi Telekomi aktsiate müügist vähemalt 4--5 miljardit krooni. Kui eesseisev aktsiate müük toob riigikassasse tõesti sellise summa, siis on Äripäev nõus tunnistama, et kritiseeris valitsust asjata. Praegu me aga ei usu, et Telekomi aktsiate müük nii palju riigile sisse toob. Ja tegelikult ei usu seda ka meie oponendid.

Näiteks Eesti Päevalehe (vt EPL juhtkiri «Telekom tõotab edu» 28.11.98.) hinnangul teenib riik tänu valitsuse otsusele Telekomi erastamisest üle miljardi krooni. Telekomi aktsiate avaliku müügi ettevalmista-

misega tegelevad spetsialistide loodavad 23,7% aktsiate müügist saada kuni 2,3 miljardit krooni.

Riik oleks teeninud rohkem, kui Telekomi aktsiate kontrollpakk oleks erastatud konkursi teel. Otsustusõiguse eest perspektiivses ettevõttes ollakse nõus maksma väga kõrget hinda. Parimaks tõestuseks on Hansapank.