«Selleks ajaks oleme teie valitsuse ettepanekute põhjal valmis otsustama, milliseid uusi samme astuda,» ütles Camdessus pärast kohtumist Venemaa peaministri Jevgeni Primakoviga.

Moskvale juba laenatud 19,1 mld dollarit ei võimalda fondil kergekäeliselt uusi laene lubada. Enne tahab IMF valitsuselt tulevaks aastaks realistlikku eelarvet ning kriisivastaste abinõude paketti. Venemaa aga taotleb, et IMF maksaks Moskvale välja 4,3 mld dollarit 22,6 mld dollarilisest laenupaketist. Vastasel juhul ei jää valitsusel muud üle kui raha juurde trükkida. Ühe Vene valitsusametniku hinnangul võib eelarvedefitsiit tuleval aastal kasvada 100 mld rubla ehk 5,6 mld dollarini.

Hoolimata sellest, et Jevgeni Primakov tunnistas hiljuti tüdimust IMFi «poisikeste» loengutest, pole Venemaal muud valikut kui fondiga läbirääkimisi jätkata. Kõnelused soliidses eas Camdessus'ga toimusid osapoolte sõnul soodsas õhkkonnas. Visiidi eesmärk oli arvamustevahetus ja olukorraga tutvumine.

Valitsus ise prognoosib, et sisemajanduse kogutoodang kahaneb lõppeval aastal mullusega võrreldes 5--6 protsenti, samas kui tarbijahinnad võivad aastakokku-

võttes tõusta 75--80 protsendi võrra.

Tööstustoodangu languseks ennustatakse 6 protsenti ja põllumajandustoodangu tagasiminekuks 10 protsenti. Statistikaameti andmeil on SKT viimase seitsme aastaga kahanenud ligi 40 protsenti ning elanike reaaltulud moodustavad vaid 51,7 protsenti 1991. aasta tasemest.

Maailmapanga ekspert Lajos Bokros ennustas, et Venemaa kriis võib kesta üle kümne aasta, mis sunnib ka Kesk- ja Ida-Euroopa riike oma kasvuprognoose korrigeerima.

Osaliselt on probleemide põhjuseks ka senised kitsendused välisraha sissevoolule -- otseste välisinvesteeringute maht Venemaal on vaid 12 miljardit dollarit.

Bokrose hinnangul on praegu potentsiaali vaid Vene energeetika- ja toorainetööstusel, tarbekaupade ja põllumajandustootmise osas on väljavaated nõrgad.

Autor: REUTERS