• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseid toetusi olete saanud ja mida vajate?

    Mina olen saanud hektaritoetust ja aktsiisitoetust. Aga talumehel on vaja turgu. Toetust ei olekski vaja, oleks tegelikud hinnad ja turgu. Muud midagi.
    Aga turg on meil ju välismaalastele maha müüdud. On vaja ikkagi piirata seda teiste maade maksumaksjate raha eest doteeritud kauba sisseostmist.
    Leibur Eesti rukist ei osta, Rakvere lihakombinaat veiseid natuke ostab, Karree lihatööstus oli kogu aeg Eesti oma, nüüd ta üldse Eesti toodangut ei osta. Ükskõik, kuidas, aga seda tuleb piirata.
    Needsamad toed, mis praegu põllumeestele jagatakse, on ka Euroopa Liidus. Kui me sinna läheme, on need toed nagunii.
    Mina olen kõiki tugesid saanud ja ma pean neid vajalikuks. See, et hinnad alla läksid, on tururegulat-
    siooni, mitte toetuste küsimus.
    Me peame oma majandusruumi eest lihtsalt seisma. Kogu Euroopa ja maailm ju seisavad oma tollipiiridega. Eesti on ainuke, kus ei ole tolle.
    Tururegulatsioon siis ei toimi. Euroopa Liidus on nii künnishind, tootlushind kui ka interventsioonivaru. Eestis midagi sellist veel ei ole.
    Põllumajandustoed on esimene samm euroopaliku mõtlemise suunas. Muu mehhanism peab järgi tulema, siis on asi kombes. Mul on väga hea meel, et need toed on ja ma ei kurda selle üle.
    Teisipäevane Äripäev väidab, et põllumehed proovivad hüvitist välja petta. Häda on selles, et taolised väited on meie meedias igapäevased. On öeldud: kõige usutavam vale on suur vale, eriti kui seda tihti ja kõva häälega hõigata. Julgen arvata, et ausus on üks väheseid asju, mida maainimesel ei ole vähem kui teistel kaas-
    kodanikel. Ja nii on see olnud ajast aega.
    Vastupidi -- ebaaus on olnud poliitika põllumeeste suhtes. Selle poliitika pimedateks tööriistadeks on liialt sageli olnud ebakompetentsed inimesed. Toon ühe argumendi -- Euroopa Liidu põllumees saab toetust 50% ja Eesti põllumees vähem kui 10% ulatused, valitsus on aga seadnud meid ilma igasuguste piiranguteta ühtsesse majandusruumi. Veel enam -- sisseveol tolle kasutada ei saa, väljaveol valitsevad kõikjal tollid. Mõnede saaduste osas on Euroopa Liitu igasugune sissevedu keelatud. Lähtudes eespool toodust, oleks Eesti põllumajandusele vajalik toetus suurusjärgus 3 miljardit krooni. Juhul kui selleks võimalused puuduvad, pole millegagi õigustatud põllumajandustootjate mõnitamine, nende ja kogu rahva petmine.
    Vigade vältimiseks tasuks ajakirjanikel tutvuda põllumajandussaaduste tootjatele seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega toetuste maksmise korraga.
    Annan koduse ülesande: kui põllumeeste hulgas on rohkem lolle, laisku ja joodikuid kui näiteks pangandustöötajate hulgas, siis mis on selle põhjus?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.