• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene valitsusel valmis eelarve

    1999. aasta eelarveprojekti koostamisel püüti järgida rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõudmisi. Fond on realistliku riigieelarve seadnud uute laenuläbirääkimiste esmaseks tingimuseks.
    Valitsus prognoosis eelarves sisemajanduse kogutoodanguks neli triljonit rubla, kusjuures eelarve ülejäägiks enne välisvõlgade tasumist on plaanitud 1,75 protsenti.
    Eelarvetuludeks on kavandatud 474 miljardit rubla (24 miljardit dollarit) ja kuludeks 575 miljardit rubla. Eelarvedefitsiidiks kujuneb eelarves 2,53 protsenti SKTst. Rubla keskmiseks kursiks dollari suhtes prognoositakse järgmisel aastal 21,5 rubla.
    «Eelarve on karm, aga sellel on rida eeliseid. See on aus. Sinna ei ole lisatud asju, mida me teha ei suuda,» ütles Venemaa peaminister Jevgeni Primakov eelnõu kommenteerides.
    Lisaks peab Venemaa oluliselt vähendama võlgade tagasimaksmist, ütles rahandusminister Mihhail Zadornov. Vastasel juhul ähvardab majandust täielik kokkuvarisemine.
    1999. aasta eelarves on valitsus välisvõla teeninda-
    miseks eraldanud vaid 9,5 miljardit dollarit, samas kui tegelikult vajaminev summa on 17,5 miljardit dollarit.
    Zadornov avaldas lootust, et investorid näitavad üles mõistmist ja on valmis nii sise- kui välisvõla restruktureerima.
    Samas teatas Venemaa valitsuse ja välismaiste laenuandjate vahelisi läbirääkimisi juhtiv Credit Suisse First Boston eile, et välispangad pole Venemaa pakutud rublavõla restruktureerimise tingimustega nõus.
    Üheksateistkümnest välispangast koosnev komitee, mis esindab 90 protsenti Venemaa rublavõlakirjade välismaistest omanikest, teatas, et rahvusvahelised investorid ei lase valitsusel ühepoolselt tingimusi dikteerida ning nõuab, et alustataks uusi läbirääkimisi.
    Autor: REUTERS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.