Veeberi soojalohe kaotab pea

Väinu Rozental 16. detsember 1998, 00:00

Linn kardab, et käibevahendite nappuses vaevlevas Anne Soojuses võivad linna 100 miljonit krooni maksvad varad teadmata suunas rändama minna. Anne Soojuse nõukogu esimehe, Luunja valla majandusnõuniku Raivo Tariku kinnitusel on aga vara võõrandamine välistatud.

«Vastupidi, oleksime väga rahul, kui linn lõpuks ometi oma vara üle võtaks,» räägib Tarik. Tema arvates on tegu linnapoolsete jõuvõtetega.

Tartu abilinnapea Kaarel Sahk eitab, et linnavalitsus kasutab Anne Soojuse vastu jõuvõtteid. «Linnale piisab sellest, kui tema vara on õiguslikult kaitstud,» rõhutab Sahk.

Tartu maksimaalne soojavajadus on praegu 2,4 korda väiksem kui tootmisvõimsus. Turuolukord pingestus oluliselt pärast Anne Soojuse hallatava Luunja katlamaja üleviimist kohalikule küttele.

Linn võttis 1994. aastal soojamajanduse arendamiseks ja soojuse hinna alandamiseks maailmapangast 9,2 miljonit USA dollarit (123 mln krooni) laenu. Laenu väljaajamise veduriteks olid toonane linnapea Ants Veetõusme ja Tartu soojaärimees Tiit Veeber.

Luunja katlamaja rekonstrueerimiseks kulus laenust 7 miljonit dollarit ja Ropka katlamaja rekonstrueerimiseks 2,2 miljonit dollarit. Praeguse seisuga on Luunja katlamaja võlgu intresside eest üle 11 miljoni krooni. Järgmisest aastast on peal ka põhilaenu tasumise kohustus.

Tiit Veeber tunnistab, et Luunja katelde all võib tuli iga kell kustuda. «Meil napib käibevahendeid hakkepuidu ostmiseks ja gaasi eest ettemakseks,» räägib Veeber.

Veeberi andmeil on Anne Soojusel hinnavahe arvestuse tõttu Tartu linnalt saamata 4,5 miljonit krooni. Veeber rõhub linnavalitsusega sõlmitud pikaajalisele lepingule, mis sätestab kui palju ja millise hinnaga ostab keskkatlamaja Anne Soojuselt soojusenergiat. Lepingus kokku lepitud 186 krooni asemel megavatt-tunni eest maksab keskkatlamaja Anne Soojusele 153 krooni.

Anne Soojus palus selle aasta alguses abi riiklikult konkurentsiametilt. Vaidlus on teinud tiiru riigikohtuni välja ning jõudnud seisu, kus konkurentsiamet peab lähiajal uue otsuse tegema.

Tartu linnale kuuluva keskkatlamaja direktori Jaak Ziugovi sõnul ei ole neil mõtet osta soojust kallimalt, kui nad ise toodavad. Ziugovi kinnitusel töötab kesk-
katlamaja praegu veerandi võimsusega ja on suuteline Anne Soojuse seiskumisel kütma kogu Annelinna.

ASi Tartu Keskkatlamaja nõukogu liige ja ASi Tartu Gaas peadirektor Andres Noodla toob lauale analüüsi, millest selgub, et Anne Soojuses toodetud soe on tõstnud tarbijale müüdava soojusenergia kogu-
maksumust kolme aasta jooksul 16 miljoni krooni võrra. «Seega kui Luunja katlamaja oleks kohe seisma jäetud, oleks odavam tulnud,» väidab Noodla.

Noodlat ei pane Anne Soojuse kehv majanduslik olukord imestama. «Luunja katlamaja odav soojus on bluff,» raiub ta. Ta osutab Rootsi spetsialistide ja maailma-
panga projektile, mille kohaselt pidi turbast ja puiduhakkest toodetud soojusenergia omahind tänavu olema 82 krooni megavatt-tund. Tegelik hind on 186 krooni.

Tiit Veeber ei pea Noodla koostatud ekspertiisi miskiks. Tema toetub Tartu eelmise linnavalitsuse tellitud mahukale ekspertiisile, mille teostas Tallinna firma AS Estivo.

Kuna biokütused on odavad, soovitab Estivo soojusvõrkude ühendamisel töötada põhikoormuse ajal biokütusel kateldega ja ülejäänud tarbimiskoormust katta peamiselt maagaasi kateldega.

Veeber on veendunud, et tegelikult tahetakse praegu Luunja katlamaja turult jõuga välja suruda.

Tartu linnavalitsuse liikmed on eravestlustes väitnud, et Tartu soojaprobleem oleks lahendatud, kui turbakütuse eest võitleja Tiit Veeber oleks mängust väljas. Levinud arusaama kohaselt kontrollib Veeber kogu Tartu soojamajandust, kuigi talle kuulub Luunja katlamajast vaid 10 protsenti. Veeberile heidetakse ette, et ta on sõlminud monopoolseid hankelepinguid.

Paar aastat tagasi väitis Veeber ajakirjanduses, et ta on valmis käsilahingus kaitsma Tartu soojamajanduse kohalikule küttele üleviimist. Kohaliku kütuse kasulikkusest rääkis Veeber enda üle peetaval kohtuprotsessil, kus lõpuks tembeldati ta kelmiks, maksudest kõrvalehiilijaks ja võltsijaks ning karistati teda tingimisi kolme ja poole aastase vangla-
karistusega.

«Tegelikult on ajakirjanduses kogu aeg vale meest tümitatud,» muigab Veeber ja kinnitab, et juba 1996. aastast ei kuulu talle ei Giga ega Lõuna-Eesti suurima hakkepuidufirma ASi Telver aktsiaid. ASi Giga juhataja Veeber ütleb, et tal pole õigust avalikustada firmade eraisikust omanikke. Võib eeldada, et tegu on Veeberi pereliikmete ja/või sõpradega.

Ometi on Veeber ilmutanud jätkuvat huvi Tartu soojamajanduse vastu. Muutunud on vaid taktika. Möödunud aasta kevadel pakkus ta Giga osalust Tartu jõujaamas 20 miljoni krooni eest Tartu linnavalitsusele. Linn pidas hinda liiga kõrgeks.

Selle aasta oktoobris avaldas Veeber soovi osta ära kogu linna osalus Tartu soojamajanduses. Veeber lubas lauale laduda 30 miljonit krooni ning võtta üle võlakohustused. Kaup jäi katki, sest kokkulepitud ajaks ei olnud tal ette lükata investorit.

Veeber ei kinnitanud ega lükanud ümber seda, et ta jätkab investori otsimist. Igal juhul küsimusele, kas Veeber kavatseb osaleda eelseisvatel valimistel, vastas mees muiates, et mis põhjusel tal tasub kandideerida, kui tal Tartu soojamajandus käes on.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing