Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha väljavool Eestist suurenes

    Eestisse tuli kolmandas kvartalis kapitali keskpanga eile avaldatud andmete järgi 890 miljonit krooni rohkem, kui välja läks, kuid see polnud piisav jooksevkonto ligi 1,5 miljardi kroonise puudujäägi tasakaalustamiseks. «Küsimus on turgude reaktsioonis. Kui välisturud Eesti krooni enam ei usalda, läheb raha siit välja,» lausus TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju.
    Eesti maksebilanss tervikuna oli kolmandas kvartalis negatiivne, mistõttu kulla- ja välisvaluuta reservid kahanesid ligi 1,3 miljardi krooni võrra. Umbes pool Eestist välja läinud 2,4 miljardist kroonist olid portfelliinvesteeringud, mis olid peamiselt seotud raha väljavõtmisega Hansapanga aktsiatest. Üle miljardi krooni voolas välja ka muu investeeringukapitalina, millest olulisema osa moodustas pankade välislaenude tasumine, samuti pankadega seotud liisingu-, kindlustus- ja varahaldusfirmade laenunõuete suurenemine. Ka valitsussektor ja keskpank suunasid raha riiklike laenude tagasimaksete ja stabiliseerimise reservi tehtud maksetega välismaale rohkem kui sealt laekus.
    Eesti Panga keskpangapoliitika majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit ütles, et raha väljavool on loomulik. «Kui kogu elu on laenudele rajatud, siis nüüd tuli neid laene tagasi maksta,» märki ta. Positiivne on see, et laenukoormus sellega väheneb, lisas Saarniit.
    Eestisse tulnud ligi 3 miljardist kroonist otse-
    investeeringutest suur osa oli seotud muutustega Hansapanga omanikestruktuuris. Varasemate mitteresidentidest finantsinvestorite arvel suurenes oluliselt Rootsi otseinvesteeringute osa. 3 miljardi krooni ulatuses otseinvesteeringuid kvartalis on ka alates 1992. aastast seni suurim näitaja.
    Purju lausus, et otseinvesteeringute rekordiline tase on seotud konkreetse projektiga ehk Rootsi pankade võidujooksuga Hansapangale. Üldmulje on küll positiivne, kuid tuleviku prognoosimisel tuleb arvestada võimalusega, et selliseid atraktiivseid projekte enam ei ole, märkis Purju.
    Lisaks otseinvesteeringutele Eestisse vähenesid ka Eesti ettevõtete otseinvesteeringud välismaale ligi 200 miljoni krooni võrra, peamiselt oli tegu Eesti pankade Lätis ja Leedus asuvate tütarfirmade poolt emafirmadele tagasi makstud laenudega.
    Maksebilanss oli 1,1 miljardi krooniga miinuses ka selle aasta esimeses kvartalis. Enne seda oli 14,6 miljoni kroonine negatiivne saldo 1996 aasta kolmandas kvartalis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Leedu investoriteta päev Balti aktsiaturul lõppes vaikselt
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.