Raha väljavool Eestist suurenes

Eestisse tuli kolmandas kvartalis kapitali keskpanga eile avaldatud andmete järgi 890 miljonit krooni rohkem, kui välja läks, kuid see polnud piisav jooksevkonto ligi 1,5 miljardi kroonise puudujäägi tasakaalustamiseks. «Küsimus on turgude reaktsioonis. Kui välisturud Eesti krooni enam ei usalda, läheb raha siit välja,» lausus TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju.

Eesti maksebilanss tervikuna oli kolmandas kvartalis negatiivne, mistõttu kulla- ja välisvaluuta reservid kahanesid ligi 1,3 miljardi krooni võrra. Umbes pool Eestist välja läinud 2,4 miljardist kroonist olid portfelliinvesteeringud, mis olid peamiselt seotud raha väljavõtmisega Hansapanga aktsiatest. Üle miljardi krooni voolas välja ka muu investeeringukapitalina, millest olulisema osa moodustas pankade välislaenude tasumine, samuti pankadega seotud liisingu-, kindlustus- ja varahaldusfirmade laenunõuete suurenemine. Ka valitsussektor ja keskpank suunasid raha riiklike laenude tagasimaksete ja stabiliseerimise reservi tehtud maksetega välismaale rohkem kui sealt laekus.

Eesti Panga keskpangapoliitika majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit ütles, et raha väljavool on loomulik. «Kui kogu elu on laenudele rajatud, siis nüüd tuli neid laene tagasi maksta,» märki ta. Positiivne on see, et laenukoormus sellega väheneb, lisas Saarniit.