Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar rääkis, et Venemaal on kehtestatud kord, mille kohaselt ei tohi sealsed ettevõtted ilma Venemaa keskpanga eriloata välismaale investeerida. Eriloa saamine on aga sisuliselt võimatu ja see on ka peamine põhjus, miks Gazprom ei saanud rohkem Eesti Gaasi aktsiaid osta, sõnas Saar. Eesti Gaasi aktsiad olid Gazpromile eelisostuõigusega broneeritud.
Riigiaktsiate müüki korraldava erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et on Venemaa firmade investeerimisprobleemidest teadlik, mistõttu ei olnud Gazpromi aasta lõpus langetatud otsus üllatuseks.
Sarneti sõnul on nüüd jaanuari lõpuni aega, mil Eesti Gaasi juhatus peaks teatama, kas ülejäänud kaks suuraktsionäri, Saksa Ruhrgas ja Soome Neste on huvitatud ostmata jäänud aktsiatest, mille eest tuleb tasuda kokku 53,6 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saar ütles, et nüüd jääb suuromanike otsustada, milliselt Gazpromist ülejäänud aktsiad jagatakse. «Meie jaoks ei ole tegelikult sisulist vahet, kui suureks mingi aktsionäri osalus Eesti Gaasis lõpuks kujuneb,» lausus Saar.
Sarnet lisas, et kui Ruhrgas või Neste ei soovi praegustel tingimustel aktsiaid osta, peab erastamisagentuur Eesti Gaasi aktsiate erastamist arutama uuesti agentuuri nõukogus. «Ma ise loodan, et Eesti Gaasi suuraktsionärid omandavad need aktsiad praeguse skeemi järgi,» lausus Sarnet.
Eesti Gaasi riigile kuuluvate aktsiate müügi tingimustes leppisid firma suuromanikud Ruhrgas, Gazprom ja Eesti riik kokku 1997. a detsembris. Siis otsustati, et riigi käes olnud 27% aktsiatest ostavad 17% eelisõigusega Ruhrgas ja Gazprom hinnaga 12250 krooni ühe 1000kroonise nominaalväärtusega aktsia eest. Ülejäänud 10% jäi riigile, mis müüdi sügisel 47,5 miljoni eest Nestele.
Ruhrgas ostis välja talle eelisõigusega tagatud ligi 6% aktsiaid ja on praegu 21% Eesti Gaasi aktsiate valdaja. Gazpromi omanduses on endiselt 30,6% Eesti Gaasist.
Eesti Gaas lõpetas möödunud aasta 25 mln krooni suuruse kahjumiga 635 mln krooni suuruse käibe juures.
Autor: Raul Ranne