Vara ostuleping sõlmitakse tõenäoliselt selle nädala algul, et tehas tootmist jätkata saaks. «Me ei saa enam pikemalt venitada, sest toimkonnal endal tegevusplaani ei ole, aga hankijad ootavad, millal tehas käima läheb,» kommenteeris tehingut Virko pankrotihaldur Veiko Valgma.
Repo Vabrikute pakkumine oli teises voorus hinnalt suurim, parim tingimustelt tänu pangagarantiile ja põhjendatud mööbli turustamisvõimalustega, ütles Valgma. Kui palju suurendas teises voorus pakkumist eelmises ringis kõrgeima pakkumise esitanud AS Selertes Grupp, ei saanud Valgma öelda.
Esimeses ringis pakkus spetsiaalselt Virko pankrotivara ostuks moodustatud Selertes Grupp 8,6 miljonit krooni ehk 0,1 miljonit krooni enam kui Repo Vabrikud. «Esimene ring oli lati alt läbi pugemine,» iseloomustas Valgma.
«Teame, et seadmed on seda väärt,» põhjendas pakkumist ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Rein Kuusmik. Tehase tootmise jätkamiseks on aga tema kinnitusel vaja lisaks seadmete ostusummale 20 päeva jooksul maksta juurde 4 miljonit krooni käibevahenditena eeskätt tooraine ostuks. Kuusmik kinnitas, et Repo Vabrikud ei kaasa Virko mööblitootmise ülevõtmiseks pangalaenu, sest plaaditootjal on piisavalt oma-
vahendeid. «Pangagarantii oli pakkumuses vaid kindluse mõttes pankrotitoimkonnale, sest ostusumma tasumise garantiiks võinuks olla ostetavad seadmed ise,» rääkis ta. Virko suurim võlausaldaja on Ühispank, kes Repo Vabrikute ühe omanikuna väljastas ka garantii.
Enda algatusel pankrotistunud Virko võlgade kogusumma ületab 50 miljonit krooni. Kohus kuulutas Virko pankroti välja novembris, misjärel võlausaldajad otsustasid ettevõtte likvideerida ja tervikvara müüa.
Saja töötajaga Virko enamusaktsiad kuulusid vendadele Margus ja Jaanus Hiiele ning nõukogu esimehele Ülo Napale.
Autor: Koit Luus