Reeglite ja ärieetikata pole väärtpaberiturgu

Esmatähtis pole küsimus, kelle alla kuulub väärtpaberituru järelevalve või milline on tema omandivorm, vaid et väärtpaberiinspektsioon ja üldisemalt väärtpaberituru järelevalve toimiks efektiivsemalt. Sellest peaks lähtuma ka inspektsiooni töö ümberkujundamisel.

Paljudes riikides on turuosalised ise loonud järelevalve-

organisatsiooni, mis töötab kas siis börsi juures või iseseisvana, või on tegemist avalik-õigusliku institutsioonina. Kui on võimalik muuta järelevalvet efektiivsemaks, andes selle funktsiooni erakätesse, siis miks mitte, seda enam, kui on näha, et riigi alluvuses ei ole sel organil oma funktsiooni täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid või õigusi.

Üldlevinud arusaama, et riiklik organisatsioon ei saa tegutseda efektiivselt, kummutab USA näide -- seal tegutsev väärtpaberituru järelevalveinstitutsioon on väidetavalt maailma kõige võimsam järelevalve-

organisatsioon selles mõttes, et neil on tõesti aegade jooksul kogunenud aukartustäratav kogum erinevaid ja suhteliselt suuri õigusi. Nad võivad tõepoolest, kui labaselt väljenduda, keelata, kästa, puua ja lasta.

Üldiselt on Eesti majandusõiguslik keskkond siiski liiga vähe arenenud selleks, et järelevalvet võiks teostada eraõiguslik institutsioon.

Ükski regulatiivne organisatsioon pole oma töös suutnud jõuda sellisele tasemele, nagu on mujal. Suures osas tuleneb see sellest, et nad justkui hulbivad meres, kus pole poisid, millest kinni haarata, st seadusi. Siis võib tõesti nii juhtuda, et lained löövad üle pea. Teisalt on nad saanud tegutseda liiga lühikest aega.

On vaja seadusi ja aega. Ajaline faktor on tähtis kahest aspektist: asjad saavad paika ja kujunevad traditsioonid.

Viimasel ajal on hakatud rääkima, et turumajandus ei tähenda üksnes seda, et firmad on erakätes ja seadused on olemas, vaid sellega peab kaasas käima ka ärimoraal. Selle kujunemine võtab rohkem aega kui mõned aastad. Ärieetika puudumisega on hakatud seletama sedagi, miks näiteks Vene majandusel pole läinud nii hästi kui teistel, ehkki reformid on käima lükatud.

Turg põhineb siiski reeglitel ning nende järgimisel ja austamisel. Varem tähtsustati vaid turumajanduslikke reforme, peeti positiivseks seda, kui Ida-Euroopa riigid viisid läbi rahareformi, erastasid riigi vara jne, ärimoraali kujunemisele ei pööratud tähelepanu.

Viimasel ajal toonitatakse üha enam ärimoraali tähtsust, reeglite austamist, kuna on nähtud, et isegi siis, kui reformid on tehtud, ei lähe asjad ikkagi käima. Puuduv komponent ongi ärieetika. Ja see mõjutab ka Eestis turujärelevalve taset. Hea märk on, et turuosaliste endi seas on hakanud tekkima arusaam, et neile endale on kasulik, kui turg on läbipaistev, aus ja avatud.