Kas alanud aasta tuleb Eesti pankadele parem?

Nii suur ei saa kahjum enam tulla, sest loodame majanduskeskkonna stabiliseerumisele. Kui ettevõtete pankrotid aga jätkuvad ja laenutagatiste väärtus väheneb, peame veelgi halbade laenude osakaalu suurendama. (ÄP 19.01.1999)

Küllap ta ikka parem kujuneb. Tundub nii, et bilansi aktivapooled on ära puhastatud ja halbu laene üksjagu provisjoneeritud. Pankade kasum sõltub ikkagi sellest, kuidas üldine majandusareng tuleb. Olen ka seda meelt, et esimesel poolaastal see areng oluliselt paremaks ei lähe ja eks ka pankadega ole samamoodi. Olen aga arvamusel, et küllap pangad ikkagi aasta kokkuvõttes kasumisse jõuavad.

Eelmise aasta kahjumid olid tingitud kehvadest laenudest ja väärtpaberitehingutest. Kindlasti on õppetunnid saadud ja pangad on muutunud konservatiivsemaks.

Pankadele kujuneb alanud aasta suhteliselt raskeks. Pankadel on oluline, kuidas laenukahjumitega hakkama saada. Praegustest provisjonidest selleks ei piisa. Teiselt poolt on pankadel tarvis hakata taastama investorite ja hoiustajate usaldust. Tänu tuumikinvestorite tulekule kolme suuremasse panka on hoiustajate jooksmine pankade vahel lõppenud ja väidetakse, et deposiitide osas on saavutatud stabiilsus. Nüüd on oluline, et deposiitide maht hakkaks kasvama.

Ei julge sajaprotsendiliselt väita, et pankade kõige halvemad ajad jäid eelmisesse aastasse. Hea on see, et pankade juhid on lõpetanud väga suured finantsspekulatsioonid börsil ja loodetavasti nad enam selle reha peale ei astu. Väärtpaberite osas võib oodata tavapärast finantstegevust ja väärtpaberiturult suuri kahjumeid loota ei ole. Eelmise aasta kahjumeid põhjendatigi just väärtpaberite allahindlusega.