24 jaanuar 1999

Spetsialiseerunud ettevõttel on pakkuda mitmeid eeliseid

Selle sajandi lõpul on konkurents pea kõigis majandusharudes muutunud nii tihedaks, et edukas saab olla vaid see, kes tõeliselt keskendub oma põhitegevusele.

Spordivallas saab ka iga võhik aru, et sprindivõistlustel võidavad sprinterid, mitte mailerid ega staierid, ja seda just seetõttu, et ainult nemad on oma treeningprogrammi ja kehalised võimed välja arendanud just kiireks ja lühikeseks pingutuseks.

Majanduses leidub hulgaliselt suuri ettevõtteid, kus spetsialiseerumise printsiipe kuidagi omaks võtta ei taheta. Kapitalismis paraku, erinevalt spordivõistlustest, teist ja kolmandat kohta ei jagata -- on ainult ellu- ja allajääjad. Ellu jääb see, kes suudab oma ettevõtte käsutuses olevad ajalised ja rahalised ressursid efektiivselt põhitegevuse arendamisse suunata.

Korea autotootja Kia, kellel lisaks põhitegevusele olid olemas ka lasteaiad, polikliinik, sööklad ja koguni haigla oma töötajate tarbeks, on nüüd pankrotis. Valitsus otsis kadunukesele kaua ostjat väljastpoolt Koread, kuid otsustas viimaks siiski kohaliku teise suure autotootja Hyundai kasuks.

Eestiski on piisavalt ettevõtteid, kes suuri summasid suunavad tegevustesse, mida nende puhul kuidagi põhitegevuseks nimetada ei saa. Paljudel tootjatel on oma transpordiüksused, pankadel seevastu on IT osakonnad, kes personali arvult mõnekordselt ületavad Eesti suurimaid spetsialiseerunud IT firmasid.

Põhjused, miks firmad ei soovi abitegevusi väljast osta (outsourcing), on mitmeid. Tihti on ettevõtete juhid arvamusel, et Eestis lihtsalt puudub vastaval alal piisavalt asjatundlik ja usaldusväärne teenusepakkuja, sama tihti või tihedaminigi on tegemist lihtsalt teadmatusega ja traditsioonilise kauboi-kapitalistliku lähenemisega ehk ise-tehtud-hästi-tehtudsuhtumisega. Spetsialiseerunud ettevõtte eeliseid kirjeldab hästi järgmine näide:

Kui transporditeenuseid osutava firma autopark on ekspluatatsioonis 80--90% hõivatusega, siis tootmisfima transpordivahendid on tihti vaid 50--60% ulatuses kasutatud. Lisaks tuleb arvestada ka kapitali- ja ajainvesteeringut, et vastavat teenust elus hoida.

Üsnagi selgeks saab tõsiasi, et transpordi kui põhitegevusega tegelev firma suudab sellist teenust kliendile pakkuda odavamalt kui kliendi enda transpordiosakond. Vastasel juhul jääks teenusepakkuja õige kiirelt klientidest ilma ja pankrotistuks.

Sarnase näite võib tuua ka IT vallast: kui ettevõtte arvutialane tugiisik on otseste tööülesannetega hõivatud vaid umbes 50% ajast, siis ülejäänud aeg tekitab ettevõttele puhast kulu. IT teenuseid pakkuvad firmad aga kasutavad oma tehnilist personali kümnete klientide juures, kattes töövõtja 80--90% tööga.

Lisaks on teenusepakkuja pidevas turukonkurentsis ja tehnilise taseme nõrgenemise korral reageerib turg sellele kiirelt tellimuste vähenemise teel.

USA juhtivad tegijad (Merrill Lynch jt) kasutavad ajakirja Forbes (august 10, 1998, lk 75) andmetele tuginedes üha enam lepingulist välistööjõudu. Hooajalist professionaalset tööjõudu vahendavate firmade andmetel on nõudlus selliste teenusepakkujate järele kasvanud viimase kümne aastaga 152%.

Kuidas pidurdada tuludest üha kiiremini kasvavaid tegevuskulusid, on paljudele ettevõtjatele ellujäämisküsimus. Esimese asjana tuleks üle vaadata kõik mittepõhitegevusega seotud valdkonnad ja nendesse suunatavad investeeringud ja püsikulud. Kulude arvestamisel tuleb lisaks otsekuludele arvestada ka kaud- ja alternatiivkulusid.

Loomulik on, et igas valdkonnas ei pruugi piisaval tasemel «alltöövõtjaid» leida, aga samas on tegemist nõiaringiga -- mida vähem teenuste turul raha liigub, seda nõrgema tasemega on ka teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Olukord on võrreldav Eesti garderoobikaubandusega -- kohalikud kaunid ja rikkad käivad oma garderoobe täiendamas Stockholmi või Londoni kaubamajades, põlates Eestis leiduvat kaubavalikut kehvaks. Selline tegevus omakorda nõrgendab kohalikku kaupmeest veelgi ja vähendab tema indu riski võtta ning kvaliteetset kaupa pakkuda.

Ei tahaks kedagi üles kutsuda ebaefektiivset kaubandust või teenindust doteerima, aga enne isetegemise kasuks otsustamist tasub siiski ka kohalik turg üle vaadata.

Autor: Lauri Haav

Hetkel kuum