Kasutu kasulik mudel
Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse ASi juhataja ja üks omanikest Kalev Närep võttis pärast mitmeaastast kohtuskäimist kasuliku mudeli vabatahtlikult tagasi.
«Jõudsin järeldusele, et kasuliku mudeli seadus ei kaitse kasuliku mudeli omanikku,» räägib Närep.
«Registreerisin oma kasuliku mudeli, et saada teatud turueeliseid konkurentide ees, kuid tegelikult olen saanud riigilt vaid õiguse kohtus vaielda.»
Pettunud Närepi sõnul võidavad lõpututes kohtuvaidlustes vaid patendivolinikud, kelle tunnitariifid küünivad üle tuhande krooni.
Närep ei tee saladust, et äriidee oli käivitada Eestis tema registreeritud moodulseina tootmine. Oli ka kokkulepe Kesk-Euroopast pärit investoriga ning leitud eksportturg. «Pidin eelmise aasta juuliks korraldama asjad nii, et kõik soovijad saaksid kasulikku mudelit kasutada litsentsi alusel, makstes riigilõivu,» selgitab Närep.
Närepi hinnangul on äriidee lörriminek läinud talle ja tema partnerile maksma üle miljoni krooni. Ökonomistiharidusega Närep keeldub täpsustamast raha päritolu ja seda, millega tegeleb Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse AS.
Soome firma OY Minerit AB Luja plaatide ametliku maaletooja OÜ S.P. tegevdirektor Peep Luik peab Kalev Närepi kasuliku mudelina registreeritud seinakonstruktsiooni mahaviksituks. «Närep pakkus ehitajatele tingimust, et tema seinakonstruktsiooni tohib kasutada vaid siis, kui plaat ostetakse tema käest,» selgitab Luik Närepi pürgimist ainumüügiõigusele.
Ehitajate ja projekteerijate esindaja, patendivolinik Jüri Käosaar omanimelisest patendibüroost peab Närepit avantüristiks, kes nägi seinakonstruktsiooni kaitsmises võimalust lihtsalt teenida. «See on ka omamoodi leiutamine,» muigab Käosaar. Tema sõnul lollitas Närep apellatsioonikomisjoni kavalalt ära sellega, et kirjeldas tuntud seinakonstruktsiooni suhtarvudena.
Kalev Närepi huve kaitsnud patendivoliniku, TTÜ aparaadiehituse instituudi mehhatroonikaprofessori Mart Tamre kinnitusel oli Närepi kasulik mudel igati korrektselt vormistatud. «Siin oli vormistamisreegleid rohkem täidetud kui paljude teiste kasulike mudelite puhul,» on Tamre kindel.
Tamrel on kahtlusi, et Närepi kasulik mudel oli vastukarva kellelegi väljastpoolt. «Kardeti pretsedenti, et Eesti ehitusturgu hakatakse kaitsma,» seletab Tamre. «Äkki peavad välisfirmad, kes toovad meile sisse igasuguseid konstruktsioone, raha hakkama maksma.»
Eesti projektbüroode liidu tegevdirektor Peeter Kokk kinnitab, et Närepi kasuliku mudeli vaidlustamisel ei olnud sentigi välisraha mängus. «Protestimise üks põhjus oli see, et patendiamet annab kasuliku mudeli tunnistusi liiga lihtsalt,» seletab Kokk.