Vaidlused joobe üle lahendab kohus

Eelmise aasta jooksul kasvas nii nende joobes juhtide hulk, kes tekitasid raske liiklusõnnetuse, kui nende hulk, kelle politsei jõudis kinni pidada enne, kui nad jõudnuks midagi korda saata.

1998. aastal põhjustasid sõidukijuhid 1233 liiklusõnnetust, kus inimesed kannatada said, 35% juhtudest olid õnnetuse põhjustajad purjus.

Suurel osal juhtidest on vale arusaam, et sõidukijuhi joovet võivad kontrollida ainult liikluspolitseinikud. Nii see pole.

Joobeseisundi tuvastamise juhendi järgi on mootorsõidukit juhtinud isiku joovet õigus tuvastada liikluspolitsei, kriminaalpolitsei, välipolitsei ja politsei korrapidamisteenistuse ametnikel.

Joobe tuvastamiseks kasutab ametnik indikaatorina keemilisi vahendeid või elektroonilisi mõõteriistu.

Enne mõõteriista kasutamist kontrollib politseiametnik selle töökorras olekut.

Praegu politsei kasutuses olevate alkomeetrite korrasolekut võib kontrollida sisselülitatud mõõteriista ekraanilt.

Kui uuritav ei nõustu joobe tuvastamisega kohapeal, tuleb ta võimaliku joobe tuvastamiseks toimetada meditsiinilisse ekspertiisi.

Paraku ei tea uuritavad juhid sageli oma õigusi. Uuritaval isikul on õigus keelduda vereproovist, teada saada eksperdi otsus ning saada ekspertiisiakti ärakiri kohe pärast selle vormistamist.

Uuritav võib kohe esitada kirjaliku protesti ekspertiisi järelduste vastu, näidates motiveeringus ära, millised on vastuväited. Joobe tuvastamisest tulenevad vaidlused lahendab kohus.

Vereproov on vaatamata võimalikele vaidlustele üks kindlamaid mooduseid tõendada, et uuritav ei ole alkoholijoobes ja seda võimalust võiksid autojuhid julgemalt kasutada.

Proovide õigsus on seda olulisem, et parandusi on tehtud seaduseparagrahvides, mis puudutavad joobes sõidukijuhtimist. Eriti kibedaks läheb nende juhtide olukord, kes on juba kord selle seaduse punkti vastu eksinud.

Kriminaalkoodeksi paragrahvile 204 on lisandunud lõige 3, mis on sõnastatud järgmiselt: «Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet, ja kui sellega põhjustati raske kehavigastus või kui isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani.»

Kuna halduskaristus kehtib ühe aasta, on kriminaalkoodeksi § 204 lõiget 3 võimalik rakendada sel juhul, kui sõidukijuht on joobes kinni peetud teist korda aasta jooksul.

Paragrahv 204 lõige 3 rakendamine toob kaasa karistuse, milleks on kuni 900 päevapalga suurune rahatrahv või vabadusekaotus kuni kahe aastani. Lisaks sellele võetakse süüdlaselt ära sõiduki juhtimise õigus ühest kolme aastani.

Autor: Heiki Heinla