Läti panganduses on esimene tõsine kriis
Miks see on «tõeline» pangakriis, võrreldes 1995. a pangakrahhiga? 1995. a Banka Baltija kokkuvarisemise taga ei olnud muud kui sulide pettus. Ameerika lätlane Uldis Klauss, keda kutsuti 1995. a Banka Baltijat põgusalt kontrollima, ütles, et seda ei saa nimetada päris pangaks, vaid pigem on tegemist organisatsiooniga, mille eesmärk oli hoiustajatelt raha välja petta.
1999. a, kui Läti pankadel on suured kahjumid ja mõni neist läheb pankrotti, on tehtud pangandusäris väga tõsiseid vigu ja valearvestusi. Viga oli investeerida mullu suvel Venemaa valitsuse võlakirjadesse, mis formaalselt võttes olid 100% garantiiga, nagu iga suveräänse riigi võlakirjad. Kuid siis selgus, et Venemaa ei ole nagu iga teine riik, ja keeldus oma võlgu maksmast. Analoogseid vigu tegid ka soliidsed lääne pangad, nagu Rootsi Skandinaviska Enskilda Banken, Briti Midland Bank, Saksa Deutsche Bank jt. Kõik nad kaotasid Läti pankadest palju suuremaid summasid, aga nende kapital ja reservid lubavad neil vea üle elada.
Nagu kriis ükskõik millises majandusharus, viib Läti panganduskriis pankade ühinemisele, strateegia muutmisele ja tegevuse ajutisele kokkutõmbamisele. Kui Rootsi SEB pank ostis 40% Unibanka aktsiatest, siis on see Läti suurimat panka tugevdanud, ehkki selle kahjum on 15 mln latti.
Tugev välisomanik toob Läti pankadesse kasulikke oskusi, tehnoloogiat, sidemeid, kuigi nende tulek võib natuke riivata rahvuslikku eneseteadvust.
Kuna pangandus on otsekui äritegevuse vereringe, sest varustab seda kapitaliga, siis avaldavad pankade probleemid majandusele kahtlemata suuremat mõju kui näiteks kalandus. Juba on Läti ärileht Dienas bizness oma juhtkirjas jõudnud avaldada kahtlust, kas Läti suudab saavutada tänavu 4% majanduskasvu. Seejuures viitab leht seni ainsa suure pangana Vene finantskriisi tõttu pankrotti läinud Rigas komercbankale, kus oli umbes 50 mln latti Läti firmade raha, mida nad ei saa kasutada. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, mis on tegelikust kahjust suurem.
Ilmneb ka muid majandusliku surutise märke. Väliskaubandus kahanes jaanuaris 10%, võrreldes 1998. a sama ajaga. Märtsiks on tööstustoodang alanenud 15% ja töötus tõusnud üle 10%. Kõik see on kaudselt Vene kriisiga seotud, ja pangandusprobleemid üksnes süvendavad seda. Intressimäärad püsivad kõrged. Pikemas perspektiivis tuleb kasuks, kui väheneb Läti sõltuvus Venemaast kui eksporditurust ja Lätil tuleb pöörduda märksa usaldusväärsematele lääne turgudele. Kuid esialgu on Vene kriisi mõju ja panganduse probleemid veel õige valulised. See aasta kulub põhiliselt ebaõnne heastamisele ja alles aasta lõpupoole saab Läti naasta kiirema majanduskasvu ja majanduse moderniseerimise teele.
Autor: Juris Kaza