Läti panganduses on esimene tõsine kriis

Tugev välisomanik toob Läti pankadesse kasulikke oskusi, tehnoloogiat, sidemeid, kuigi nende tulek võib natuke riivata rahvuslikku eneseteadvust.

Kuna pangandus on otsekui äritegevuse vereringe, sest varustab seda kapitaliga, siis avaldavad pankade probleemid majandusele kahtlemata suuremat mõju kui näiteks kalandus. Juba on Läti ärileht Dienas bizness oma juhtkirjas jõudnud avaldada kahtlust, kas Läti suudab saavutada tänavu 4% majanduskasvu. Seejuures viitab leht seni ainsa suure pangana Vene finantskriisi tõttu pankrotti läinud Rigas komercbankale, kus oli umbes 50 mln latti Läti firmade raha, mida nad ei saa kasutada. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, mis on tegelikust kahjust suurem.

Ilmneb ka muid majandusliku surutise märke. Väliskaubandus kahanes jaanuaris 10%, võrreldes 1998. a sama ajaga. Märtsiks on tööstustoodang alanenud 15% ja töötus tõusnud üle 10%. Kõik see on kaudselt Vene kriisiga seotud, ja pangandusprobleemid üksnes süvendavad seda. Intressimäärad püsivad kõrged. Pikemas perspektiivis tuleb kasuks, kui väheneb Läti sõltuvus Venemaast kui eksporditurust ja Lätil tuleb pöörduda märksa usaldusväärsematele lääne turgudele. Kuid esialgu on Vene kriisi mõju ja panganduse probleemid veel õige valulised. See aasta kulub põhiliselt ebaõnne heastamisele ja alles aasta lõpupoole saab Läti naasta kiirema majanduskasvu ja majanduse moderniseerimise teele.

Autor: Juris Kaza