«Viimase aasta jooksul on nafta hind olnud äärmiselt madal,» märkis Kolk.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et naftariikide tootmise vähendamisele järgnev toornafta hinna tõus on küllaltki suur ja see mõjutab ka kindlasti Eesti turgu.
«Viimati oli selline hinnatase 1960. aastate lõpus,» viitas Vitsur hiljutisele naftabarreli hinnale, mis oli 10 dollari tasemel.
Vitsur ei usu, et bensiini hind tõuseks sama palju kui nafta hind, kuigi õliturg on igasuguste muutuste suhtes äärmiselt tundlik. «Toornafta hind moodustab bensiini hinnast väikese osa ja bensiini hinna tõus võib selle taustal olla umbes 10 protsenti,» lausus Vitsur.
Enamikus Euroopa riikides moodustab bensiiniliitri hinnast 4/5 aktsiis, 1/8 toornafta maksumus ja ülejäänud on töö hind.
Vitsuri hinnangul on toornafta kallinemine samas loomulik, sest viimasel ajal hakkasid tootmiskulud ületama müügihinda ja Euroopa tootjate jaoks oli hind lubamatult madal.
Peaministri majandusnõunik lisas, et bensiini hinda mõjutab ka USA dollari kursi muutumine, mis on viimasel ajal euro suhtes tõusnud. «Dollari kurssi võib omakorda mõjutada algav sõda Jugoslaavias,» märkis ta.
ASi Promoter projektijuht Paavo Nael, kes sõidab autoga kuus ligikaudu 2000 kilomeetrit, ütles, et kütuseärimehed kipuvad bensiini hinda tõstma rohkem kui turul toimuvad kõikumised. «Samas võib pärast langemist maailmaturul pikalt oodata, enne kui langus Eesti tanklatesse jõuab,» lisas ta.
«Viimasel ajal on bensiin tavatarbija jaoks tuntavalt kallinenud ja kõikvõimalikud sooduskaardid muutuvad aina naeruväärsemaks,» lausus Nael. «Olen arvutanud, et kuus võidab sooduskaardiga umbes kolmkümmend krooni, mis ühe ärimehe jaoks pole mingi summa.»