Tõnis Oja • 28 märts 1999

Maailmaturg aitas aktsiisitõusust üle

Naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) kokkulepe vähendada alates 1. aprillist naftatootmist on kergitanud bensiini jaehinda juba 45 sendi ehk 7 protsendi võrra. Suure tõenäosusega jätkub hinnatõus veelgi, kuigi usun, et ajakirjanduses väljakäidud numbrid (bensiini E95 hind kuu aja pärast 7,40) on veidi ülepakutud.

Toornafta ja naftasaaduste hinna tõus toimus suures osas juba pärast OPECi juhtivate naftaministrite kohtumist 12. märtsil Haagis, kokkuleppele allakirjutamine 23. märtsil Viinis oli pelgalt formaalsus. Mõningane hinnakorrektsioon tuleb kindlasti ka järgmiste kuude jooksul, sest nõudluse-pakkumise vahekord pole veel paigas.

Kui OPEC vähendas aasta tagasi esimest korda naftatootmist, veidi suuremas mahus kui seekord, siis kestis nafta hinna tõus (20 protsenti) kaks nädalat, aga mai lõpuks oli see samal tasemel tagasi. Uued kärped juuni lõpus nafta hinnale mõju ei avaldanud.

Ma usun siiski, et naftatootjad vähemalt osaliselt oma tahtmise saavad ning nafta hind nii madalale, nagu see oli aastavahetusel, enam ei lange. Kui kõrgele see tõuseb, on iseasi.

Kui eelmine riigikogu otsustas 1997. aasta oktoobris tõsta järsult mootorikütuseaktsiisi, viidates olematutele Euroopa Liidu normatiividele minimaalste aktsiisimäärade kohta, ei osanud mitte keegi arvata, et tarbijaid päästab kägistavatest aktsiisidest nafta hinna langus. Aga nii see tõepoolest juhtus.

1997. aasta oktoobri algul oli naftabarreli hetkehind 21,3 dollarit. Bensiin E95 maksis Rotterdami sadamas umbes 200 dollarit tonn, mis teeb liitri hinnaks 3,80 krooni. Aktsiis koos käibemaksuga oli sel ajal 2,12 krooni, mis 1. detsembril 1997 kerkis 2,95 kroonini ja möödunud aasta detsembris 3,54 kroonini. Bensiini hind Rotterdamis kahanes samal ajal vastavalt 180 ja 110 dollarini tonn (3,15 ja 1,95 kroonini liiter). Seega kompenseeris 0,83- ja 1,92kroonise aktsiisitõusu (koos juurde arvatava käibemaksuga) kenasti bensiini turuhinna langus (0,65- ja 1,85kroonine hinnalangus Rotterdamis). Maailmaturg aitas kütusetarbijatel olulisest maksukoormuse suurenemisest üle saada. Sel ajal kui aktsiis koos käibemaksuga on kasvanud peaaegu 2 krooni võrra, on bensiini jaehind (enne kolme viimast hinnatõusu) jäänud peaaegu muutumatuks.

Kui nüüd oletada, et nafta hind kerkib tõesti OPECi ihaldatud 17--19 dollarini barrel, siis võib bensiini hind Rotterdamis kerkida 170--200 dollarini tonn. Kui dollari kurss jääb praegusele tasemele, teeb see liitri hinnaks 3,30--3,85 krooni, dollari tugevnedes 15 kroonini (mis on üpris tõenäoline) aga koguni 3,40--4,00 krooni. Praegu on bensiini E95 liitri hind Rotterdamis umbes 2,75 krooni.

Kas Eesti tarbija on valmis bensiini hinna tõusuks 8--8,5 kroonini?

Kui eelmine valitsus 1997. aasta septembris-oktoobris aktsiisitõusu planeeris, oli elu ilus. Sisemajanduse kogutoodang ja tarbijahinnaindeks kasvasid üle 11 protsendi aastas. Niisuguste majandustingimuste säilimise korral oleks tarbija ka aktsiisi tõusust tingitud kütuse hinna kerkimise (eeldusel, et nafta hind ja dollari kurss jäävad samaks) ilma erilise vaevata üle elanud.

Tänaseks on majanduslik olukord kardinaalselt muutunud. Tarbijahinnaindeks on langenud alla 4 protsendi (kostab juba hääli deflatsiooniohust), majanduskasv tuleb heal juhul mõni protsent, aga pole samuti võimatu, et ei tule üldse. On hea, et uus valitsus lubas kütuseaktsiisi tõusu peatada, sest nafta hinna kerkimisel nn normaalsele tasemele (18--20 dollarit barrel) võib bensiini jaehinna tõus paljudele ettevõtetele ja osale elanikkonnast üle jõu käia. Sellisel juhul pole võimatu, et valitsus peaks kaaluma kütuseaktsiisi langetamist.

Hetkel kuum