Linnusekali pistab rinda kokakoolaga
Kalja menu on seda hämmastavam, et reklaamile ei ole panustatud, Coca-Cola reklaam aga domineerib.
Hadleri Hulgikaubanduse AS on üks esimesi, kes eelmise aasta keskel kalja pärast mitmeaastast pausi taas Eesti turule tõi. Novembris hakkas Ösel Foods seda tootma.
Praegu on Profindexi andmetel meil võimalik osta kaheksa tootja kalja. Hadleri Hulgikaubanduse tegevjuhi Toomas Hurda arvates jaotub kalja turust ligi 90% võrdselt kodumaise Linnusekalja ja Gutta Rigas Kvasi vahel ning ülejäänu kuulub teistele importkaljadele, nagu Monastõrski, Gira jt.
Eesti kaljaturul on rebimine õige tihedaks läinud, kuuldavasti kavatseb veel mitu Eesti tootjat seda tegema hakata. Hadleri Hulgikaubanduse AS üksi lubab aprillis üle 200 000 liitri kalja müüa.
Kalja müügiedu peapõhjused on nostalgia ja ligi 15% soodsam hind kui kokakoolal.
Turuliider ise väidab, et ei ole seni erilist müügilangust täheldanud. «Tegemist on selgelt nn nostalgiatootega. Tavaliselt teevad sellised tooted alguses suure hüppe, et siis tagasi langeda,» arvab Coca-Cola turundusjuht Kadri Palu. Toote eluiga kujuneb pikemaks, kui seda toetatakse ja luuakse lisaväärtust.
Reklaami ei ole Ösel Foods teinud sellepärast, et see tähendaks tähelepanu tõmbamist kõigile kaljadele. Põhirõhk on kohtreklaamil kaupluse tasandil: ostjale peab Linnusekali poes karastusjookide seas silma torkama.
Seni ei ole kalja tootmine Ösel Foodsile rentaabel olnud. Kui tänavune suvi tuleb ilus, siis aasta lõpuks tasub end investeering, mille suurust ei soovi avaldada. Ka kulutusi müügiedendusele praeguses tihedas konkurentsis näidata ei taha. Uued tulijad ei pruugiks tellida kalja välismaalt, sest seda saab ka Eestis teha.
Praegu on Linnusekali olnud kõige kallim, sest on ka kõige kvaliteetsem, kui tarbija soovib odavamat, siis tuleb ka kvaliteedis järele anda.
Kalja joovad paljud mehed õlle asemel, pidades limonaadi liiga magusaks. Coca-Cola püüab aga oma turumahtu hoida 30--40protsendiliste allahindlustega.
Saku õlletehas peab oma suuremateks või väiksemateks konkurentideks kõiki jooke, mis värskendust ja kosutust võiksid pakkuda. Usun, et maitse omapära tõttu konkureerib kali eelkõige koolajookidega, tarbija vanuselist koosseisu arvestades võistleb loomulikult ka õllega.
Millest selline edu? Minevikust Eesti tarbijale armas-tuttav jook, mis vahepeal turult täielikult kadus, nüüd aga uues ja kvaliteetsemas pakendis ja sobiva hinnaga taas tagasi on -- see peaks olema piisav müügiargument.
Kalja edukas esinemine kauplustes Saku müüginumbreid selle aasta esimesel kolmel kuul kahandanud ei ole, suvi on aga loomulikult veel ees.
Teisalt näen just suvel Saku õlle müügieelist selles, et suudame oma õllesid Saku külmikutest külmana pakkuda. Soe kali ei tohiks aga küll paremini maitseda kui soe õlu.