6. aprill 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Anna oma vanale arvutile teine noorus

Vana arvuti uuendamise võimalusi uurides selgus, et kui arvuti pole just üle-üle-eelmisest põlvkonnast, õnnestub teda värskendada päris väikeste kulutustega.

Arvutiteenindustes, kus vanale arvutile jõudu juurde antakse, Inteli 386 protsessoriga arvutit tänapäeva vajadustele vastavaks tegema ei hakata. Firmas, kus on arvutivõrk, tuleks sellised arvutid välja vahetada, sest nad ei saa tööga enam hakkama ja muudavad kogu arvutivõrgu aeglaseks.

Intel 486 tüüpi protsessoritega arvuteid võib enamik arvutiteenindusi küll uuendada, kuid suuri lootusi ei maksa neilegi panna. Alla 66 MHz kiirusega protsessorid ei tööta uue Windows 98 operatsioonisüsteemiga, samuti pole alla 16 MB mälu piisav uuemate Windowsi keskkonna programmide jaoks. Kontoritarkvara uuendus teeb vana arvuti pigem aeglasemaks, kui olemasolevad programmid töötavad ja otsest vajadust uute järele pole, on kasulikum hoopis osta arvutile rohkem mälu.

Pentiumi protsessoriga arvuti on veel kontoris täiesti konkurentsivõimeline, sest saab piisava kiirusega hakkama nii tekstitöötluse kui tabelarvutusega. Oma vana AT korpusega arvuti saab uuendada näiteks Tigmas, kus hinnakirja järgi maksab uuendus praegu levinuima uue arvuti konfiguratsioonile Intel Celeron 333MHz alla 5000 krooni. Selle hinnaga saab vahetatud emaplaat, protsessor, mälu, heli- ja videokaart.

Kuigi Bill Gates ütles 80ndatel, et 640 kilobaiti mälu on piisav igaühe jaoks, nõuavad nüüd tema firma Microsofti tooted vähemalt 16 MB mälu. Kui kasutajad ajasid veel mõni aasta tagasi läbi alla gigabaidise kõvakettaga, suudavad nad nüüd ära kasutada ka kolme gigabaidi jagu kettaruumi.

Kõvaketast uuendades maksab silmas pidada, et tavaliselt enne 1994. aastat ostetud arvutil üle 528 MB suuruseid kettaid kasutada ei saa, enne 1996. aastat ostetud arvutite kettamahu piiriks on 2,1 GB ja viimasel ajal ostetud PCd on võimelised töötama kuni 8,4 GB kettaseadmetega. Tarkvarauuendustega on neid piire aga võimalik ületada.

Kõvaketta vahetus ei ole lihtsalt uue seadme lisamine arvutisse ja failide kopeerimine. Baltic Computer Systemsis maksab spetsiaalne teenus näiteks 250 krooni, selle eest lubatakse kopeerida ka vanal kettal olevad andmed.

Windowsi operatsioonisüsteemid on näljased mälu järele. Enam kui protsessori kiirus teeb tööd aeglasemaks vähene mälu. Arvuti kasutab lisamäluna kõvaketast, mis on tavalise mäluga võrreldes sadu kordi aeglasem. Kui kõvaketas «krõbiseb» töö ajal vahetpidamata, on see kindel märk mälu vähesusest.

Mälu on odav ja selle lisamine lihtne. 64 MB on arvuti lahedaks äraolemiseks parim, alla 32 MB on juba vähe. Enne 1994. aastat ostetud arvuti kasutab tavaliselt EDO tüüpi mälusid, uuemad SDRAM mälusid. Omavahel need mälud kokku ei sobi.

Arvuti emaplaadi vahetus on aga kulukas ja sunnib juba tõsiselt arvutama, kas mitte kohe uut arvutit osta. Uue emaplaadiga on enamasti vaja ka uut protsessorit, mälu ja lisakaarte, ilma spetsialisti abita vahetamine ei õnnestu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt