Väikese ravimifirma omanik, proviisor Anneli võtab esimese hooga paar tundi mõtlemisaega. Ta otsustab, et sellest rääkida ei tohi.
«Ma olen kaks ja pool aastat oma tööd teinud ja kui ma nüüd ütleksin, kus ja kes on minu firma kulul välismaal käinud, siis võin homne päev oma firma kinni panna,» pihib ta. «See on nii imelik. Me kõik räägime sellest omavahel läbi lillede, aga konkreetsetest nimedest mitte kunagi.»
Ravimite hulgimüügifirma Sirowa Eesti OÜ ravimiosakonna juhataja Anneli Kuningas on samuti äärmiselt umbusklik. Ta esitab hulganisti kompavaid küsimusi artikli suunitluse kohta. Lõpuks on ta valmis otsima välja kokkuvõtted eelmise aasta sponsorabi kohta, kuid toetusi saanud arstide nimesid ei ole mõtet temalt küsida.
Sirowa kaudu käis eelmisel aastal välismaal paarkümmend meedikut, kelle sõidurahade summa jäi alla 100 000 krooni. Peale selle on Sirowa toetanud arstide erialaseltse, patsientide seltse, perearstikeskusi ja kliinikuid.
Peamiselt käivad välismaal täiendusõppel eriarstid. Paljud neist osalevad ravimiuuringutes, mille eest saavad tasu paar tuhat krooni kuus.
Keskhaigekassa tervishoiuosakonna juhataja Helvi Tarieni sõnul suhtub haigekassa ravimifirmade kulul reisimisse ettevaatlikult. «Inimlikult võttes, kui oled saanud mingi teenuse, siis oodatakse selle eest vastuteenet. See hirmutab,» räägib Tarien.
Haigekassa ei ole seni leidnud tõendeid ravimifirmade ning arstide koostöö kohta, kuid kahtlus jääb ikka. Firmade ja arstide koostöö pole küll kuritegu, ent seda ei luba arstieetika.
Üks tundmatuks jääda sooviv Tartu kopsuarst räägib, et arst otsib ise ravimiesindajaga kontakti. «Sedapidi pole, et firma pakub meile sõiduvõimalust,» kõneleb ta. «Kui tahame minna, siis saadame kuni kümnesse ravimifirmasse palvekirja, näiteks sellistesse, kelle ravimeid rohkem välja kirjutame ja keda rohkem teame. Rõhutame oma kirjas, et kasutame nende preparaate ka.» Sageli saab arst sõiduraha mitmest firmast.
Summad, mida arstid vajavad, on 3500--6000 krooni sõidupiletite jaoks, lisaks hotellikulu. Päevarahasid ei maksa arstile ei raviasutus ega ravimifirma.
Nimetatud kopsuarst käis eelmisel aastal konverentsil Genfis ja sügisel kavatseb sõita Madridi. Ta ütleb, et arstid isekeskis välissõitudega ei kelgi. Alles välismaal saadakse teada, kes mis firma raha eest kohale sõitis.
Palju käib välismaal täiendustel psühhiaatreid. «Kõik arstid igal aastal välismaal ei käi, võib-olla üle aasta,» räägib üks Tartu ülikooli närvikliinikus töötav psühhiaater.
Tema sõnul on see loomulik, et ravimifirmad oma tooteid reklaamivad. Arstid peavad arvestama kogu valikut ja lähtuma sellest. «Kui aga infot on nii palju ja otsustada on vaja 20 minuti jooksul, siis valitakse see ravim, mida rohkem tuntakse,» tunnistab ta.
Tallinna psühhiaatriahaigla osakonnajuhataja Erika Saluveer ja tema kolleegid külastavad peamiselt tänu kolmele haiglat ravimitega varustavale ravimifirmale kõiki olulisi konverentse välismaal. Kaks nädalat tagasi viibis ta Prantsusmaal Cannes`is. Vahel teevad ravimifirmad kingituse ka haigetele, näiteks jõuludeks, lisab Saluveer.
Põlvas tegutseva ravimifirma Nycomed SEFA turundusjuht Rein Kermes on nõus nimetama nii abistatute nimed kui ka rahasummad. Nycomedi juures tegutseb viiendat aastat fond, mis jagab aastas 100 000 krooni arstide ja erialaliitude toetuseks. Fond eelistab praktiseerivaid arste, kes ei saa abi stipendiumidest.
Aastal 1998 sai Nycomedi fond 56 taotlust, juhatus otsustas toetada 24 taotlejat. Summad jäid 1676 ja 5000 krooni vahele. Fond nõuab toetuse saajalt tagasisidena raportit ürituse kohta.
Arstide liidu president, onkoloog Indrek Oro kinnitab, et kogu maailmas käivad arstid erialakonverentsidel ja täienduskoolitustel ravimifirmade raha eest. «Eelmisel aastal käisin näiteks Riias Balti onkoloogide seminaril, aasta algul Soomes onkoloogide seminaril,» mainib ta.
Nõmme lastehaigla juhataja Mari Laan osales eelmisel aastal Viinis Euroopa kardioloogide kongressil, kuhu tänu ravimifirmadele pääses Eestist üle 30 osaleja. Ühe sõidu hinnaks kujunes vähemalt 15 000 krooni.
«See on meie arstide ainus võimalus käia ennast täiendamas. Haigla eelarves sellist raha ju pole,» märgib Laan. Lastearstid pole tema sõnul nii äraostetavad, et selle eest teatud ravimeid välja kirjutada.