Praegu ei vasta WTO nõuetele ükski seadus, mis käsitleb tegevuslubade väljastamist. WTO ei luba ühegi tegevusloa eest võtta suuremat tasu, kui kulub selle loa administreerimiseks.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jüri Adamsi sõnul pärineb kehtiv litsentside ja lubade väljaandmise kord kümne aasta tagusest ajast, kui riigiasutused oli isemajandavad üksused ja teenisid ettevõtjatelt täiendavate maksude kogumisega lisaraha. «Praegune litsentside ja lubade väljaandmise süsteem on läbimõtlematu ja metsik,» ütles Adams. «Olen rahul, kui WTOga liitumine sunnib meid seda kiiresti muutma.»

Adams ütles, et ta ei tea lahendust, kuidas paarsada ettevõtlust reguleerivat õigusakti WTO nõudmistega vastavusse viia, kuid kõne alla võib tulla nende muutmine ühe baasaktiga. «Kui me hakkame neid kõiki ükshaaval riigikogus muutma, tähendab see WTOga ühinemise põhjalaskmist,» ütles Adams.

Ekspertide hinnangul vähendaks WTO nõuetele vastava lubade väljastamise korra rakendamine koos ühtse standardisüsteemi loomisega Eesti ettevõtete omatoodangu hinda 3--10 protsenti.

WTOga ühinemiseks peavad kohalikud omavalitsused muutma kokku ligi 250 volikogu määrust kauplemise ja tegutsemise lubade andmise korra kohta, sest need seavad WTO nõuete vastaselt liiga suuri piiranguid.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles reedel, et tema komisjonis pole praegu ühtegi WTOga seotud seadust. «Valitsus otsustas kõik eelmise valitsuse poolt ette valmistatud WTOga seotud seadused töösse jätta,» lisas Jürgenson. Majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ütles, et neil on praegu töös vaid telekommunikatsiooniseadus.