Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahutu Lepp sai nõustajad
Nõukoda oli esimest korda koos 7. aprillil ja hakkab nõu pidama paari kuu tagant.
Toomas Lepp ütleb, et mõte selline koda luua oli tal juba ETV peadirektori kohale kandideerides. Tegemist pole mingi äkkideega või asjaoluga, nagu oleks tekkinud tunne, et ei saaks enam omapäi hakkama. Lepa väitel pole ta lihtsalt seni jõudnud nõuandvat organit luua.
«Ise panin koosseisu kokku ja see peab mulle nüüd nõu andma laiaulatuslikes probleemides,» selgitab Lepp. «Nõukoda ei hakka urgitsema ETV siseküsimuste kallal.»
Laiaulatuslikud probleemid on näiteks ETV ja venekeelne elanikkond või ETV kui arvamuskujundaja. Ühiskondlikel alustel ehk tasuta töötava nõukoja kokkukutsumist on Lepa sõnul soovinud ka ringhäälingunõukogu.
Nõukoja ühe liikme, IT teoreetiku Linnar Viigi hinnangul on Lepa koostatud meeskond päris laiapõhjaline. «Ta peab nõukojale oma küsimusi läbimõeldult esitama, et asjast tolku oleks,» nendib Viik.
Nõukojal on reeglid oma tegevuse korraldamiseks ja need arutati esimesel koosviibimisel ka läbi. Viik märgib, et kohalolijate nägudelt võis lugeda, et nad esindavad kojas oma isiklikke seisukohti ja arvamusi, mitte oma asutuse omi. «Vähemalt enda kohta julgen seda kindlasti väita,» lisab Viik.
Nõukoja ülesanded pole individuaalsed. Viik selgitab, et nõukoda on koostööorgan, mis püüab kujundada seisukoha, millega kõik nõus on. «Ühine arvamus pehmendab nii radikaalseid erimeelsusi kui ka pehmendab tihtipeale sõnumi olematuks,» nendib Viik.
Viigi hinnangul on ETV võimas arvamusekujundaja ja selle arendamisel tuleks keskenduda eelkõige peegeldamisele ja analüüsile.