Äripäeva indeks jõuab 450 punkti tasemele

Toimetus prognoosib, et börsiettevõtete aktsiate hindade muutust kajastav Äripäeva aktsiaindeks on aasta lõpuks praegusest 341 punkti tasemest 30% kõrgemal.

Meie ennustuseks annab põhjust Eestis maad võttev optimism. Võrreldes aasta algusega on ettevõtjate ja analüütikute ootused Eesti majanduse arengu suhtes muutunud märgatavalt positiivsemaks. Ollakse seisukohal, et majandus hakkab sügisel jälle kiiremini arenema. Positiivsed ootused tuleviku suhtes on need, mis aktsiahindu kergitavad ja vastupidi.

On tõenäoline, et 1999. aasta lõpus on enamiku börsiettevõtete tulevikuväljavaated paremad, kui need olid 1997. aasta lõpus, mil ÄP indeks oli 750 punkti.

Aktsiahindade tõusu ootusele viitavad analüütikute hinnangud. Hansa Investments prognoosib, et Hansapanga aktsia tõuseb aasta lõpuks 110 krooni tasemele. Ühispank ennustab, et Saku õlletehase aktsia maksab samal ajal 56 krooni. Eile olid nende aktsiate sulgemishinnad vastavalt 84 ja 43,1 krooni.

Aktsiaindeksi kasvu võib pidurdada Telekom, millel on indeksi liikumisele väga suur mõju ja mille liikumissuund määratakse tegelikult Londonis.

Aktsiahindu mõjutab oluliselt muidugi raha -- mida rohkem liigub raha aktsiatesse, seda kiiremini hinnad tõusevad. Ja mida kõrgemale need tõusevad, seda suurem peab olema börsile investeeritud raha hulk, et hinnatõus jätkuks.

Kindlasti on kohalikel investoritel raha vähem kui kaks aastat tagasi. Sellepärast on oluline, kuidas käituvad välisinvestorid. Viimastele on tähtis Eesti riigi majandusseis, kuidas areneb finantssektor, kes Eestis võimul on, ning kõige olulisem, mis toimub välisturgudel ja kuidas kulgeb Kosovo konflikt.

Eesti üldine majandusseis näitab paranemismärke: jooksevkonto defitsiit väheneb, inflatsioonitempo on pidurdunud, valimised ei toonud vasakpööret, ettevõtted on Vene kriisist toibunud, finantssektoris on halvemad ajad tänu Rootsi pankadele möödas ja Hansapanga Grupile pakutud 650 miljoni krooni suurune kasumiprognoos tundub reaalsena.

Piduripedaaliks võib osutuda Kosovo. Kui rahumeelse lahenduse leidmine jääb venima või konflikt laieneb, siis kahandab see investorite huvi Eesti börsi vastu.

Praegu suhtuvad välisturud Kosovo konflikti rahulikult. Läänes on vähe neid, kes usuvad, et NATO väljub Kosovo konfliktist kaotajana. Eesti pluss on see, et siia investeerijate hulgas on suur osa Skandinaavia riikidel, kes teavad, mis vahe on Balti riikidel ja Balkanil.