Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank haaras kõrid pihku

    Ühispank on praeguseks n-ö hapuks läinud laene väljastanud paarikümnele ettevõttele ligi 400 miljoni krooni eest. Nüüd tuleb see raha tagasi saada, sest panga rootslastest suuromanikud tahavad peale laenulepingute näha ka raha, mis omal ajal kergekäeliselt välja anti.
    Et rootslastega mitte tülli minna, tuleb probleemsed ettevõtted müüa või pankrotti lasta, et saaks mingi osa laenurahast ruttu tagasi.
    Sobivaks näiteks on Opeli sõidukitega kaupleva ASi Baltmotors müük. Ühispank laenas autodiilerile 25 miljonit krooni ja ettevõte ei suutnud seda tagasi maksta. Baltmotors tuli maha müüa. Niipea kui Saabide ja Jaguaritega kauplev Viking Motors huvi ilmutas, algasid läbirääkimised. Pangal on väga kiire. Ettevõtte audit lõppes eelmise nädala lõpus, selleks ajaks olid Viking Motorsi ja Ühispanga juhid korduvalt kohtunud.
    Baltmotorsi finantsdirektor Ahti Krämer ei kommenteeri, kas pank avaldab Baltmotorsi müügile survet. Ta kinnitab vaid, et pangaga suheldakse korrektselt. «See on teie väide,» vastab Krämer teistkordsele küsimusele, kas pank avaldab survet.
    Ka Ühispanga laenu- ja krediidijuhid ei soovi panga survet kommenteerida. Baltmotorsi müügi kohta ütleb Ühispanga asepresident Andrus Kimber vaid seda, et tehing toimub ettevõtete endi vahel. Kuid ta tunnistab, et müügist saadud rahaga makstakse kinni äpardunud Opeli-müüja laen. Survet ei olevat. «Partnerlus,» kinnitab Kimber.
    Raekoja platsi kalli kinnistu omanikfirma Crag Kinnisvara nõukogu esimees Eino Tamm ei ütle midagi selle kohta, kas pank avaldab survet või mitte. Hoonet osta soovinud kinnisvarafirma AS Ober Haus juht ja omanik Paul Oberschneider rääkis juba kaks kuud tagasi, et ega majaomanikel pole mingit sõnaõigust. Läbirääkimised käivad pangaga. Tammele ja Tennole pean ikka ka võlgade maksmiseks mõne miljoni andma, seletas ta tookord, kui mehel huvi kinnistu vastu veel püsis.
    Ühispank väidab, et kõrisid pihku ei võeta. See ei oleks kliendikeskne suhtumine, kinnitab Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko.
    Hansapanga riski- ja krediididirektor Aivar Rehe arvab aga teisiti. Kaudses tähenduses kõride pihku võtmine on üks osa pankade tegevusest, leiab ta. «See on professionaalne surve avaldamine,» kinnitab Rehe. Kui riskide kontsentratsioon on liiga kõrge, siis tuleb kuidagi rahavood kontrolli alla saada, hindab Rehe Ühispanga praegust «kliendikeskset» poliitikat.
    Hansapank on praegu Ühispangast ühe ajajärgu võrra ees, sest mullu neljandas ja tänavu esimeses kvartalis saime halbadest laenudest lahti, kiidab Rehe.
    Hansapank ei jäänud ootama, oleme halbade laenudega lõpetanud ning tegeleme juba uute asjadega, räägib Rehe. Uueks peab ta tavalisele pangandustegevusele keskendumist. Ta arvab, et Ühispank ei tulnud Hansapanga-poolse intresside langetamisega kaasa just seetõttu, et Ühispanga põhijõud on suunatud veel probleemlaenude tagasisaamisele.
    Optiva Panga finantsdirektori Priit Perensi meelest võib Ühispanga võlgnike pitsitamise taga olla hirm oma rahast ilma jääda. Neile võib tunduda, et kui praegu raha tagasi ei saa, siis ei saa üldse, sõnab Perens. Muidugi on veel võimalus, et pangal on ruttu maksete sooritamiseks raha vaja, olen lugenud, et neil tuleb varsti üle miljardi krooni võlgu tagasi maksta, arutleb Perens.
    Suures osas saamata laenudest koosnes ka Ühispanga eelmise aasta 380 miljoni kroonine kahjum.
    Ühispank hoiab ikka veel saladuses, kas ja kui palju on probleemseid laene provisjoneeritud. Riskijuht Gritsenko väidab end seda mitte teadvat.
    Kui Ühispank pole halbu laene maha kandnud, võib käesolev aasta lõppeda taas kahjumiga. Tõenäolisem on siiski helgem variant, et Ühispank saab tänavu tagasisaadud laenudest erakorralist tulu. Ühispanga eelmise aasta provisjonid ulatusid miljardi kroonini.
    Ühispangas tegelevad laenudega nüüd uued inimesed. Mai teisest poolest asub panga juhatuse liikme ja finantsjuhi kohale rootslane Johan Lind. Panga suuromanik Svenska Enskilda Banken (SEB) sokutas Lindi kohalikke pankureid korrale kutsuma. Ühispangast on aga lahkumas mitmed laenutöötajad. Preatoni panka juhtima siirdunud Ühispanga endine laenujuht Ott Karolin valib omale töötajaid just Ühispanga laenuosakonnast.
    põlevkivikeemia -- 100 miljonit krooni
    Tallinna piimatööstus -- 100 miljonit krooni (müügis)
    Favora -- 60 miljonit krooni (pankrotis)
    Baltmotors -- 25 miljonit krooni (müügis)
    TV1 -- 20 miljonit krooni (müügis)
    Kohila paberivabrik -- 28 miljonit krooni (pankrotis)
    Crag Kinnisvara -- 33 miljonit krooni (täitevmenetluses)
    Maakri Ehitus (AB Kindlustuse kõrghoone) -- 90 miljonit krooni (müügis)
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Express Post lõpetab kojukande ja koondab ligi 450 inimest Eesti Post valmis töötajaid värbama
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.