Ühispank haaras kõrid pihku

Ühispank on praeguseks n-ö hapuks läinud laene väljastanud paarikümnele ettevõttele ligi 400 miljoni krooni eest. Nüüd tuleb see raha tagasi saada, sest panga rootslastest suuromanikud tahavad peale laenulepingute näha ka raha, mis omal ajal kergekäeliselt välja anti.

Et rootslastega mitte tülli minna, tuleb probleemsed ettevõtted müüa või pankrotti lasta, et saaks mingi osa laenurahast ruttu tagasi.

Sobivaks näiteks on Opeli sõidukitega kaupleva ASi Baltmotors müük. Ühispank laenas autodiilerile 25 miljonit krooni ja ettevõte ei suutnud seda tagasi maksta. Baltmotors tuli maha müüa. Niipea kui Saabide ja Jaguaritega kauplev Viking Motors huvi ilmutas, algasid läbirääkimised. Pangal on väga kiire. Ettevõtte audit lõppes eelmise nädala lõpus, selleks ajaks olid Viking Motorsi ja Ühispanga juhid korduvalt kohtunud.

Baltmotorsi finantsdirektor Ahti Krämer ei kommenteeri, kas pank avaldab Baltmotorsi müügile survet. Ta kinnitab vaid, et pangaga suheldakse korrektselt. «See on teie väide,» vastab Krämer teistkordsele küsimusele, kas pank avaldab survet.

Ka Ühispanga laenu- ja krediidijuhid ei soovi panga survet kommenteerida. Baltmotorsi müügi kohta ütleb Ühispanga asepresident Andrus Kimber vaid seda, et tehing toimub ettevõtete endi vahel. Kuid ta tunnistab, et müügist saadud rahaga makstakse kinni äpardunud Opeli-müüja laen. Survet ei olevat. «Partnerlus,» kinnitab Kimber.

Raekoja platsi kalli kinnistu omanikfirma Crag Kinnisvara nõukogu esimees Eino Tamm ei ütle midagi selle kohta, kas pank avaldab survet või mitte. Hoonet osta soovinud kinnisvarafirma AS Ober Haus juht ja omanik Paul Oberschneider rääkis juba kaks kuud tagasi, et ega majaomanikel pole mingit sõnaõigust. Läbirääkimised käivad pangaga. Tammele ja Tennole pean ikka ka võlgade maksmiseks mõne miljoni andma, seletas ta tookord, kui mehel huvi kinnistu vastu veel püsis.

Ühispank väidab, et kõrisid pihku ei võeta. See ei oleks kliendikeskne suhtumine, kinnitab Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko.

Hansapanga riski- ja krediididirektor Aivar Rehe arvab aga teisiti. Kaudses tähenduses kõride pihku võtmine on üks osa pankade tegevusest, leiab ta. «See on professionaalne surve avaldamine,» kinnitab Rehe. Kui riskide kontsentratsioon on liiga kõrge, siis tuleb kuidagi rahavood kontrolli alla saada, hindab Rehe Ühispanga praegust «kliendikeskset» poliitikat.

Hansapank on praegu Ühispangast ühe ajajärgu võrra ees, sest mullu neljandas ja tänavu esimeses kvartalis saime halbadest laenudest lahti, kiidab Rehe.

Hansapank ei jäänud ootama, oleme halbade laenudega lõpetanud ning tegeleme juba uute asjadega, räägib Rehe. Uueks peab ta tavalisele pangandustegevusele keskendumist. Ta arvab, et Ühispank ei tulnud Hansapanga-poolse intresside langetamisega kaasa just seetõttu, et Ühispanga põhijõud on suunatud veel probleemlaenude tagasisaamisele.

Optiva Panga finantsdirektori Priit Perensi meelest võib Ühispanga võlgnike pitsitamise taga olla hirm oma rahast ilma jääda. Neile võib tunduda, et kui praegu raha tagasi ei saa, siis ei saa üldse, sõnab Perens. Muidugi on veel võimalus, et pangal on ruttu maksete sooritamiseks raha vaja, olen lugenud, et neil tuleb varsti üle miljardi krooni võlgu tagasi maksta, arutleb Perens.

Suures osas saamata laenudest koosnes ka Ühispanga eelmise aasta 380 miljoni kroonine kahjum.

Ühispank hoiab ikka veel saladuses, kas ja kui palju on probleemseid laene provisjoneeritud. Riskijuht Gritsenko väidab end seda mitte teadvat.

Kui Ühispank pole halbu laene maha kandnud, võib käesolev aasta lõppeda taas kahjumiga. Tõenäolisem on siiski helgem variant, et Ühispank saab tänavu tagasisaadud laenudest erakorralist tulu. Ühispanga eelmise aasta provisjonid ulatusid miljardi kroonini.

Ühispangas tegelevad laenudega nüüd uued inimesed. Mai teisest poolest asub panga juhatuse liikme ja finantsjuhi kohale rootslane Johan Lind. Panga suuromanik Svenska Enskilda Banken (SEB) sokutas Lindi kohalikke pankureid korrale kutsuma. Ühispangast on aga lahkumas mitmed laenutöötajad. Preatoni panka juhtima siirdunud Ühispanga endine laenujuht Ott Karolin valib omale töötajaid just Ühispanga laenuosakonnast.