Salakaubandust pärsib aktsiiside alandamine

Rahandusminister Siim Kallas teatas möödunud nädalal ajakirjanikele negatiivse lisaeelarve projekti tutvustades, et senisest tõsisemalt peab hakkama võitlema salakaubandusega.

Äripäeva arvates tuleb illegaalse alkoholi- ja tubakaäri osatähtsuse vähendamiseks alandada aktsiisimäärasid möödunud aasta tasemele.

Politseitöö parandamisest ja seaduste karmistamisest on üksi vähe, kui samal ajal suurendab riik aktsiiside tõstmisega illegaalset äri ajavate inimeste sissetulekuid. Koos salakaubandusevastase võitluse tõhustamisega peab vähendama ka musta äri kasumlikkust.

Aktsiisimäärade vähendamise vastu räägib see, et riigil on niigi probleeme maksulaekumistega. Alkoholiaktsiis laekus esimeses kvartalis 15 protsenti ja tubakaaktsiisi 9,4% kavandatust.

Tegelikult võib aktsiiside alandamine nende laekumist hoopis suurendada. Legaalse alkoholi ja tubakatoodete jaehinna langus suurendab nende tarbimist ja nii väheneb illegaalse äri osa. Niisiis paraneb ka käibemaksu laekumine.

Kui möödunud aasta alguses tõusis tubakaaktsiis 50 protsenti, siis EMORi andmetel suurenes sama aasta esimeses kvartalis illegaalse sigaretituru osa 5 protsendilt 17 protsendile. Swedish Matchi hinnangul kaotab riik aasta alguses tõusnud tubakaaktsiisi tõttu kuni 450 miljonit krooni.

Analoogne on olukord ka alkoholiturul. Selle aasta esimeses kvartalis toodeti valget viina legaalselt poole vähem kui möödunud aasta esimeses kvartalis. Remedia kommertsdirektori Sirje Potissepa sõnul kaotab riik seetõttu miljon krooni päevas.

Valitsus näeb salaviinavastase võitluse nurgakivina alkoholi maksumärke. Toimetus ei usu, et ainuüksi see samm midagi oluliselt muudaks. Näiteks pole maksumärgid aidanud vähendada salasigarettide müüki.

Maksumärkidest ei ole kasu, kui politseinikud ei tunne huvi musta äri piiramise vastu. Politseitööd ilmestab näide Saaremaalt, kus politseinikud tavatsesid ühe salaviina müügikoha juures kontrollida autojuhtide joobeastet. Selle asemel, et müügikoht kinni panna, kasutati seda trahviraha kogumiseks. Rahul olid nii salaviina müüjad kui ka politseinikud.

Samuti on teada, et politseinikud käivad ise salaviina müügipunktides alkoholi ostmas. Legaalse ja illegaalse alkoholi hinnavahe pideva suurenemise tõttu puudub politseinikel motiiv musta äriga võitlemiseks, sest sellega annavad nad hoobi isiklikule rahakotile.